Trahvimäärade tõus lükkub kahe kuu võrra edasi

FOTO: Laura Oks / Postimees

Riigikogu õiguskomisjon tegi täna ettepaneku lükata kahe kuu võrra edasi trahviühiku suuruse kahekordistamise, seni eelnõus oleva 1. märtsi asemel hakkavad kõrgemad trahvimäärad kehtima 1. maist.

Komisjon lükkas trahvimäärade suurendamise kahe kuu võrra edasi, kuna 1. märtsiks ei ole võimalik seadusandluses vajalikke muudatusi läbi viia. Komisjon saatis trahviühiku suurendamise eelnõu riigikogusse teisele lugemisele 9. märtsiks, ütles õiguskomisjoni esimees Heljo Pikhof Postimehele.

Tähtaja edasilükkamine kahe kuu võrra oli ainud muudatus, mille õiguskomisjon eelnõusse sisse viis.

Ainsana oli eelnõule muudatusettepanekuid esitanud Vabaerakonna fraktsioon. Vabaerakond tegi ettepaneku tõsta trahviühiku suurus neljalt eurolt mitte kaheksale, vaid viiele eurole, kuna trahvimäärade tõus ei tohiks olla hüppeline. Fraktsioon tegi ettepaneku tõotada välja ühtne trahviühiku süsteem ja vajadusel põhjendatud ning mõõdukas trahvühiku tõusu graafik.

Ka tegi Vabaerakond ettepaneku lükata seaduse jõustumine edasi tuleva aasta 1. jaanuarile, tuues põhjenduseks, et trahvitõusu arvelt ei tohi täita jooksva aasta eelarvet ja muudatuse jõustumine ei tohi olla liiga äkiline.

Õiguskomisjon jättis need muudatusettepanekud arvestamata.

Trahvimäärade suurendamise eelnõu läbis riigikogus esimese lugemise 20. jaanuaril.

Karistusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu järgi tõuseb väärteotrahvide määramise aluseks oleva trahviühiku suurus neljalt kaheksale eurole.

Kiiruskaamera näitude alusel määratava hoiatustrahvi määr tõuseb seniselt kolmelt viiele eurole. Kui lubatud sõidukiirust ületatud kilomeetrite arv korrutatakse praegu kolmega, siis edaspidi korrutatakse ületatud kilomeetrite arv korrutada viiega. Näiteks kui praegu jääb kiiruskaamera ette auto, mis ületab kiirust 5 km/h võrra, siis korrutatakse see kolmega ja hoiatustrahvi suurus on 15 eurot. Edaspidi korrutatakse see viiega ja hoiatustrahvi suurus saab olema 25 eurot.

Eelnõus on ette nähtud ka muudatused, millega trahviühiku suuruse tõstmist mõnevõrra leevendatakse. Näiteks näeb eelnõu ette erisused alaealistele määratavatele trahvidele, mille maksimaalne suurus saab olema pool sanktsiooni ülemmäärast. Näiteks kui seadus näeb ette trahvi kuni 100 trahviühikut, siis alaealisele saab mõista kuni 50 trahviühikut.

Ühtlasi pikeneb rahatrahvi vabatahtliku tasumise aeg senise 15 päeva asemel 45 päevani. Justiitsministeerium põhjendas muudatust sellega, et kuna inimesed saavad reeglina palka üks kord kuus, siis on neil tähtaja pikenemisel suuremad võimalused trahvi vabatahtlikuks tasumiseks.

Eelnõu langetab väikseima võimaliku rahatrahvi suurust 12 eurolt kaheksale eurole. Uue trahviühiku määra kohaselt oleks minimaalne trahv üks trahviühik ehk kaheksa eurot. Praegu on väikseim võimalik trahv kolm trahviühikut.

Trahviühiku suurus on sisuliselt püsinud muutumatuna alates 1. oktoobrist 2001, kui selle suurusena hakkas kehtima 60 krooni. Euro kasutamisele võtmisel 2011. aastal ümardati väärteotrahvi ühik 60 kroonilt ehk 3,8 eurolt neljale eurole.

Tagasi üles