Eesti poliitikas ei ole määrav mitte vastandumine rikaste ja vaeste vahel ehk sotsiaalmajanduslik lõhe või klassilõhe nagu Lääne-Euroopas ja Põhjamaades, vaid peamiseks konfliktiteljeks on rahvusküsimus ja ajalootõlgendamine, kirjutab politoloog Tõnis Saarts. Seesugused rahvus- ja ajaloopõhised vastandused on aga oma olemuselt väga idaeuroopalikud ning näitavad meie riigi- ja rahvusidentiteedi jätkuvat haprust.