Kasekamp: Cameronil tuleb nüüd uude rolli asuda

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Andres Kasekamp.

FOTO: Peeter Langovits / Postimees

Euroopa Liidu ja Suurbritannia kokkuleppele jõudmine polnud üllatus, nüüd on aga oluline see, kui veenvalt suudab briti peaminister David Cameron Euroopa Liidu oma kodanikele üles kiita, et nad referendumil hääletaksid liitu jäämise poolt, rääkis Tartu Ülikooli välispoliitika professor Andres Kasekamp.

Kasekamp leidis, et kõige olulisem oli see, et üldse kokkuleppele jõuti, kuigi oli üldine ootus, et mingisugune lepe ikka saavutatakse. «Minu meelest on see hea kokkulepe – loomulikult kompromiss, teisiti ei saanukski, kuid briti euroskeptikutel on ikka ebarealistlikud ootused,» ütles ta.

«Ma arvan, et oli juba selge pikemat aega, et Euroopa Liit ja Suurbritannia jõuavad kokkuleppele veebruaris. Kui Cameroni kiri tuli hilissügisel, siis üldiselt euroliidu asjatundjad hingasid kergendanult, sest selle nõudmised ei tundunud liiga hullud. Oli teada, et tegelik kokkuleppimine läheb viimase minuti peale ja on draamat, koosolek venib öötundidesse jne – see on suisa kohustuslik osa selle asja juures,» kirjeldas ta protsessi.

Nüüd on Kasekampi sõnul aga kõige olulisem, kas Suurbritannia peaminister David Cameron suudab selle leppe oma kodanikele «maha müüa», et nad 23. juuni referendumil EL poolt hääletaksid. Selleks peab Cameron Euroopa Liidu kriitikust ümber kehastuma selle kaitsjaks.

«Isegi kui poleks vastuolusid, on briti peaminister keerulises rollis: kogu aeg on ta rääkinud, et euroliiduga on jama, Suurbritannia peab nõudma reformimist ja paremaid tingimusi. Nüüd peab ta hakkama rääkima, et ta on saanud kokkuleppe – mis on muidugi suhteliselt lahja võrreldes sellega, mis ootused ta varem oli üles kütnud. Seetõttu on tal väga raske astuda nüüd teise rolli,» arvas Kasekamp. «Kuni veebruarini on Cameron olnud EL kriitik, nüüd peab keerama paugupealt ringi ja hakkama ELi kiitma oma kodanikele, et referendumi võidule viia. See tundub psühholoogiliselt raske ülesanne.»

Kasekamp arvas, et skeptikuid ei veena, et kokkulepe oleks nii põhimõtteline ja nii suuri muudatusi Elis läbi viiks, et nende arvamust muuta. «Võiks arvata, et euroskeptikuid miski ei rahulda peale liidust lahkumise. Nad võivad ka arvata, et kui Cameron suutis lepingu saavutada, siis see ongi lahja kompromiss, muidu ta ei oleks seda suutnud. Kuigi ta näitles eelmisel nädalal hästi,» tunnustas Kasekamp.

Kui kokkulepet poleks nüüd suudetud saavutada, oleks see nihkunud lihtsalt järgmise korrani, arvas Kasekamp. «Kogu see teema kerkis Cameroni enda lubaduste tõttu, nii et kõik on tema enda võimuses,» selgitas ta. «Cameron oli hädas omaenda parteis oleva opositsiooniga, kõige suuremad EL vastased on peaministri enda erakonna sees. See on olnud aastaid nii, ainult tuure kogunud. Nii et see oli teema, millega peaminister lootis, et saab oma erakonda rahustada.» Seetõttu käis Cameron enne eelmisi üldvalimis välja sellise kokkuleppe lubaduse. «Kindlasti ta tahtis, et üldvalimiste eel oleks erakond ühtlaselt tugev tema seljataga ja ilmselt ta lootis, et ei pea seda lubadust täitma. Kui nad oleks jätkanud samas koalitsioonis kui enne, oleks ta saanud koalitsioonipartneritele viidates selle tegemata jätta. Kuna aga partei sai nii suure valimisvõidu, pidi ta asuma oma lubadust täitma. Nii et see on tema enda tekitatud probleem,» kirjeldas Kasekamp.

«Nüüd on see asi nii kaugele läinud ja selle eest peab küll Cameroni imetlema, et ta on nii kindlameelselt seda asja ajanud. Ta suutis EL partnereid veenda, et sellist kokkulepet on vaja. Algul olid paljud valitsusjuhid nördinud, et Euroopas on suuremaid probleeme ega olnud huvitatud Suurbritannia pseudoprobleemide lahendamisest.»

Eesti oli teema arutamisel tugevalt selles leeris, et me oleme paindlikud, et Suurbritannia Euroopa Liitu jääks. «Eesti jaoks ei ole Suurbritannia ainult oluline liitlane EL-is, vabaturumajanduse ja konkurentsivõime tõstmise või ühtse digituruteenuste pooldamise osas, vaid ka julgeolekupilti vaadates,» rääkis Kasekamp. «Kui algaks Euroopa Liidu lagunemine, mõjuks see halvasti meie julgeolekupildile. Ainus võitja sellest oleks Putini Venemaa, kes on kogu aeg püüdnud Euroopa ühtsusele kiilu sisse puksida,» märkis professor.

Brittide rahvahääletuse tulemust praegu ennustada on Kasekampi sõnul raske, sest kõige suurem osakaal elanikest on sellised, kel ei ole veel kindlat seisukohta selle suhtes.  «See tuleb põnev ja etteaimamatu kampaania,» arvas välispoliitika professor. «Seda enam, et Londoni linnapea Boris Johnson, kõige populaarsem poliitik, kes võiks olla omaenda erakonnas Cameroni mantlipärija, on otsustanud vastaspoole kampaaniat toetada.»

Kasekamp lootis, et mõistus lõpuks siiski võidab. «Kui vastuseks tuleb «ei», siis on see puhtalt emotsioonide pealt, kui «jah», siis on nad teinud oma rehkendusi. Aga seda on tavakodanikult palju loota, nii et kampaaniast saab tõeline kampaania, muuhulgas on suur roll ka meedial,» arutles Kasekamp.

Tagasi üles