/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
Päästeameti peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi nentis, et vastavalt valituse otsusele tuleb aastatel 2015-2019 vähendada valitsussektoris töötajate arvu ca 3500 inimese võrra. See otsus puudutab ka päästeametit, mis töötab niigi oma võimete piiril.
Päästeametil tohib 2016. aasta 1. juuniks olla 2189 täistööajaga töötajat, kinnitas Suurkivi. Kärpe aluseks on võetud 2015. aasta 31. mai töötajate arv, mis toona oli 2203.
«Kuigi antud kärbe viitab 14 ametikohale, on igal suurel organisatsioonil tavapärane voolavus ja ametikohtade täituvus. Samuti tuleb arvesse võtta ka neid töötajaid, kes maikuu lõpu seisuga veel olid koolis, ajateenistuses või asendajata lapsehoolduspuhkusel. Seetõttu pole hetkel väga selge, milliseks selline muudatus meie lõplikku kärpevajadust kujundab,» selgitas Suurkivi, kelle sõnul polevat eesmärk vähendada personalikulu, vaid kärbe juhindub põhimõttest, et «enda tööd tuleb kogu aeg hinnata sellise pilguga, kas saab veel paremini oma ressursse kasutada».
«Tänases seisus on meil tõsised raksused oma jätkusuutlikkuse tagamisega, mis muuhulgas tähendab ka päästjate kaitsevarustuse tagamist. Inimesed peaksid pigem muretsema, kui me ei otsiks pidevalt maksumaksja raha kasutamisel paremaid viise ressursside efektiivsemaks kasutamiseks,» kinnitas Suurkivi, et kärpekavast hoolimata hinnatakse nagunii pidevalt oma tööd selle pilguga, kuidas ressursse paremini kasutada.
«Vaadates tänase päästeteenistuse paiknemist ja reageerimiskiirust, siis oleme võrreldavad, kui mitte isegi paremad meie põhjanaabritest,» tõdes Kont.
Ta jätkas, et päästeameti tegevused on seotud ennetuse, järelevalve ja päästetöödega. Asutuse ligi 85 protsenti ressurssidest on seotud aga päästekomandodega. «Selleks, et mõista, millist mõju kärbe võib meie poolt pakutavatele teenustele osutada, on päästeameti juhtkond otsustanud algatada kärpe teema valguses sisuliste tegevuste üle vaatamise,» lisas Suurkivi.
Nii loodetakse leida lahendusi olukorrale, kus jätkata tuleb väiksema ressursiga. Esimeste kokkuvõtete tegemine ei toimu enne märtsi lõppu, kinnitas peadirektori asetäitja.
Kodune valve ei sobiks
Mullu uuriti näiteks erinevate naaberriikide komandode töökorraldusi praktikaid ja kuidas oleks neil võimalik kasutada ka Eestis. «Analüüs näitas, et enamik neist ei ole Eesti oludesse kohaldatavad,» ütles Suurkivi, kelle sõnul ei ole ka näiteks päästjate kodune valve Eestis suures ulatuses rakendatav.
Siseministeeriumi päästepoliitika asekantsler Hannes Kont selgitas, et Eesti rahvastik väheneb ja on viimase 5-10 aasta jooksul liikunud tõmbekeskustesse. Samal ajal on vähenenud ka tuleõnnetustes hukkunute ja vigastatute arv, lisas Kont.
«Vaadates tänase päästeteenistuse paiknemist ja reageerimiskiirust, siis oleme võrreldavad, kui mitte isegi paremad meie põhjanaabritest,» tõdes Kont.
Ta kinnitas, et valitsuse otsuse kohaselt tuleb aastas vähendada valitsussektori töötajate arvu ühe protsendi. See teeb aga üle 700 inimese aastas. «Kõik täiendavad vahendid riigieelarves sõltuvad ainult majanduse käekäigust ja lisandina tekkivast maksutulust.»
Siseministeeriumi täiendavad vajadused (lisaks baaseelarvele) julgeoleku ja siseturvalisuse tagamiseks on üle 80 miljoni aastas, ja seda juba aastaid, kuid lõhe eraldatud vahendite ja vajaduste vahel on märkimisväärne ja jätkuv, nentis Kont.
Ta nentis, et on ilmselge, et tänase komandode katvusega ja tööaja mudeliga päästekomandodes, tänaste majanduskulude ja investeerimisvajadustega tehnikasse, ei ole päästeteenistus jätkusuutlik.
«On kaks võimalust, kas me saame täiendavad vahendeid mõne muu valdkonna arvelt juurde või keskendume sellele, kuidas olemasolevate rahaliste vahenditega tagada Eesti elanike turvalisus parimal võimalikul viisil. Koostöös päästeametiga töötame me välja pikaajalist vaadet, valikuvarinate päästekomandode katvuse, tööajamudelite ja vabatahtlike kaasamise osas,» lõpetas Kont.
Viimane suurem ümberkorraldus toimus päästeametis aastal 2012. Siis jaotati ümberkorralduse käigus mitmete komandode isikkoosseis ümber, kokku vähendati koosseisu 18 komandos ja suurendati seda 47 komandos. Elupäästevõimekuse saavutasid ümberkorralduse tulemusena 25 riiklikku päästekomandot ja päästjate kohti ei vähendatud.