MTÜ Noor Eesti tellitud Emori uuringu kohaselt ei soovi kõrghariduse ja keskharidusega valijad valimistel saada laste eest lisahääli ja nad ei toeta ka valimisea langetamist.
Uuring: inimesed ei soovi valimistel laste eest lisahääli
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küsimusele «Kas toetate riigikogu või kohalike omavalitsuste valimistel lastevanematele laste hääle andmist, st iga alaealise lapse eest saab üks lapsevanematest lisahääle?» vastasid kõige positiivsemalt põhiharidusega vastajad (pigem toetas 28 protsenti ja täiesti toetas 20 protsenti vastanutest).
Kindlalt olid plaani vastu aga kõrgharidusega vastajad, kellest 58 protsenti oli plaanile täiesti vastu ja 12 protsenti pigem vastu.
Keskharidusega vastajad suhtusid plaani samuti negatiivselt, sest 44 protsenti vastanutest oli sellele kindlalt vastu ja 18 protsenti pigem vastu.
Koguarvudes oli täiesti plaani vastu 44 ja pigem vastu 16 protsenti vastanutest.
Valimisea langetamist 15. eluaastani toetasid kõige enam taas põhiharidusega vastajad (täiesti poolt 18 protsenti ja pigem poolt 15 protsenti) ning vastu olid keskharidusega (täiesti vastu 65 protsenti ja pigem vastu 15 protsenti) ja kõrgharidusega vastajad (täiesti vastu 64 protsenti ja pigem vastu 18 protsenti).
Täpsemalt saab uuringuga tutvuda siit.