Nõmme noortemaja tulevik on endiselt ebaselge, eelmisel nädalal pakkus omapoolse plaani välja Nõmme linnaosavanem Tiit Terik.
Kas ühe hoone müük võiks Nõmme noortemaja päästa?
29. veebruar 2016, 09:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Pakun välja positiivse programmi, mis võiks rahuldada kõiki osapooli. Praegu tegutseb Nõmme noortemaja kolmes majas. Üks on Nurme 40, siis on üks maja Mai tänaval ja teine Õie tänaval,» rääkis Terik.
«Õie tänaval on loodusmaja, mis sobib sellesse kohta suurepäraselt. Nemad saaksid ja tahaksid väga jätkata oma tegevust just seal. See maja on linnaosavalitsuse bilansis. Kui kolimise teema üldse tõstatus, siis ma rääkisin loodusmaja juhi Lada Mehikasega ja küsisin, mis nende plaanid on. Nii linnaosavalitsus kui loodusmaja inimesed on veendunud, et loodusmaja peab jääma oma praegusse asukohta. Kui see Haaberstisse ümber kolida, nagu vahepeal räägiti, siis esiteks peaks olema selleks loomaaia poolne huvi. Teiseks ei oleks see siis enam Nõmme loodusmaja,» ütles linnaosavanem.
Ta lisas, et selles majas karjuvat investeerimisvajadust ei ole, sest seda on regulaarselt remonditud. «Mis puudutab Nurme tänava maja, siis on selge, et kõik tegevused täna hästi sinna ära ei mahu. Ja eks see maja vajab ka investeeringuid. Aga on olemas ka Mai tänava maja, suurusega umbes 400 ruutmeetrit. Seal on täna tantsu- ja kaberingid ja muud sellised asjad. Selle maja võiks linn minu hinnangul maha müüa ja saada selle eest umbes 200-250 tuhat eurot, nagu spetsialistid on esialgse hinnanguna öelnud. Selle raha võiks suunata Nurme tänava maja kordategemisse. Räägitakse küll, et sinna kulub vähemalt miljon, aga see oleks vähemalt algus,» ütles Terik.
Praegu Mai tänaval majas tegutsevad huviringid võiks linnaosavanema arvates kolida Pääsküla gümnaasiumi uude tiiba. «Sellest oleks huvitatud ka Pääsküla gümnaasium. Möödunud nädalal tutvustas haridusamet gümnaasiumi hoolekogus rekonstrueeritava kooli arhitektuurset plaani ja nii direktor kui hoolekogu liikmed leidsid, et mõttel on jumet. Võib-olla on paistnud Pääsküla gümnaasiumi vastuseisu kokkukolimisele, aga kui asjad on läbi mõeldud, siis ei ole midagi väga hullu. Mõne noortemaja ringi töö toimub juba täna Pääskülas. Robootika ring võib ju Nõmmel tegutseda, aga võistlused ja muud suuremad üritused viiakse ikka Pääskülas läbi. Tööõpetusega on samamoodi,» ütles Terik, kes kuulub ka ise Pääsküla gümnaasiumi hoolekokku.
Ta plaanib kohtuda ka Mai tänava majas töötavate Nõmme noortemaja õpetajatega. «Nii palju kui ma telefoni teel olen suhelnud ja teiste inimeste käest küsinud, siis ega nad nii väga vastu ei paista olevat. Pigem leitakse, et nende tingimused võiksid paraneda. Tõepoolest, nad ei oleks enam nii kompaktselt koos, aga ma arvan, et kui asi ära seletada, siis ei tohiks ei õpetajatel ega lastevanematel selle vastu midagi olla. Aga Nurme tänava maja peaks igal juhul alles jääma,» arvas Terik.
Nõmme noortemaja direktor Margus Maasik arvas, et Teriku plaanist pole vähimatki kasu, sest Pääsküla gümnaasiumis olevat ka pärast rekonstrueerimist ja juureehituse tegemist liiga vähe ruumi.
«Pääsküla gümnaasiumi direktor Leena Saag helistas mulle, neil oli just olnud nõupidamine. Ta oli väga nõutu, sest projekteerijad olid koolimaja läbi käinud ja öelnud, et siia ei mahu midagi. Et 600 lapsele kool ja veel 2500 ruutmeetrit noortemaja jaoks ei tule kõne allagi, aga kui kästakse teha, siis teeme,» rääkis Maasik reedel.
«Kooli juurde ei mahu sajameetrine jooksurada ära. Siis on veel füüsika- ja keemiaklassi laborid ühte ruumi pandud. Ühe õpilase töölaua laius on 60 cm. See tehti kõik sellepärast, et kogu meie maja sinna ära mahutada. Kui nüüd hakkab see jutt, et mingi osa meie majast Pääskülla kolida, siis see on ju mõttetu. Me esitasime ju ammu oma plaani, kuidas saaks Nurme tänava maja renoveerida,» ütles Maasik.
«See näitab, et nende plaan oli täielikult läbi mõtlemata ja seda ellu viia ei saa. Ja nüüd siis otsitakse mingeid hädapäraseid variante, mis ei paranda ei noortemaja ega kooli olukorda. Ja jätkuvalt meil ei ole vastust küsimusele, et milleks üldse oli vaja seda teha,» lausus direktor.