/nginx/o/2014/03/24/2911954t1hbef8.jpg)
Tänavune aasta on alanud sama õnnetult kui mullu - aasta kahe esimese kuuga on õnnetustes saanud surma 27 inimest. Aasta tagasi oli see number 29.
Õnnetuste aasta sammub mulluse jälgedes
/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
2. märts 2016, 14:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ttulekahjudes on tänavu kahe esimese kuuga hukkunud 12 inimest, mullu oli see number ühe võrra väiksem. Liikluses on hukkunud samuti 12 inimest, mis on mullusest kahe võrra vähem.
«Kahjuks ei ole käesoleva aasta liikluses alanud eelmistest paremini. Kahe esimese kuuga on toimunud 187 (aasta varem 183) inimkannatanuga liiklusõnnetust ning neis on elu kaotanud 12 (14) ning vigastada saanud 274 (235) inimest. On tõusnud nii õnnetuste kui ka nendes vigastada saanute arv,» nentis politsei- ja piirivalveameti ennetuse ja süüteomenetluse büroo vanemkomissar Riho Tänak.
Suurt süüd kannavad siin joobes autojuhid. «Vaatamata selle, et politseinikud on roolist eemaldanud üle tuhande joobes juhi, on kasvanud nende süül toimunud liiklusõnnetuste arv 17-ni.»
Õnnetuses viga saanud inimeste arvu on mõjutanud ka selle aasta alguses aset leidnud avariid liinibussidega. «Raskemate tervisekahjustuse vältimiseks peab igas turvavööga varustatud sõidukis seda ka kasutama,» meenutas Tänak.
Esimese kahe kuuga on tõusnud veoki osalusel toimunud õnnetustes vigastada saanud inimeste arv.
«Liiklusõnnetuse tüüpjuhtumiks on ühe sõidukiga toimunud õnnetused, kus juht kaotab sõiduki üle kontrolli, masin paiskub teelt välja ning viga saavad või hukkuvad sõidukis viibinud inimesed. Selliste avariideni viivad tavaliselt liiga suur sõidukiirus ja teeoludega mittearvestamine. Tuletan juhtidele taas meelde, et just talvekuudel, kui teid katavad lumevaip ja jää, tuleb kiiruse valikul väga tähelepanelik olla. Talvel on äärmiselt oluline, et juht enne teekonna alustamist puhastaks sõiduki ja haagise lumest ja jääst. Kui jää ahendab juhi vaatevälja, siis autole kuhjunud lumi võib kiirendades või pidurdades muutuda kaasliiklejatele ohtlikuks,» rõhutas Tänak.
/nginx/o/2016/03/02/5114235t1hac41.jpg)
Tulekahjud
Tulekahjudes on alanud aasta esimese kahe kuuga hukkunud 12 inimest, sealhulgas hukkus ühes tulekahjus hukkus korraga kaks inimest. Eelmise aasta samal perioodil kaotas tulekahjus oma elu 11 inimest.
«12 inimesest viis hukkusid kütteseadmest alguse saanud tulekahjudes. Neli inimest hukkus suitsetamise tõttu alguse saanud põlengutes, kellest kolm suitsetasid voodis või tugitoolis. Elektrist alguse saanud tulekahjudes hukkus 2 inimest. 2015. aasta samal perioodil sai kõige enam hukkunutega hoonetulekahjusid alguse hooletust lahtise tule kasutamisest,» märkis päästeameti arendusosakonna nõuniku Helina Uku.
Suitsuandur ei päästnud
«Viis inimest hukkus hoones, kus puudus suitsuandur ja kaks inimest hoones, kus suitsuandur küll oli olemas, aga laest alla võetud ja/või ilma toiteallikata. Kaks inimest hukkus hoonetes, kus oli nõuetekohaselt paigaldatud suitsuandur, mis hakkas ka tööle, kuid elusid siiski päästa ei suutnud — neist ühel korral hukkus voodis suitsetanud invaliid ja teisel sündmusel hukkus eakas inimene vaatamata sellele, et tulekahju avastati isegi enne kui suitsuandur tööle hakkas,» nentis Uku.
Pooled tules hukkunutest olid vanemad kui 60-aastased. Neljal hukkunud inimesel oli teadaolevalt vaimne või füüsiline puue, mistõttu ta vajas toimetulekul kõrvalist abi. Alkoholijoobes oli esialgsetel andmetel kaheksa ehk 67 protsenti hukkunutest.
Jaanuari lõpu seisuga sai tulekahjudes vigastada 13 inimest, kellest 10 olid pensionärid. 3 korral sai tulekahju alguse elektrist ning kaks inimest sai vigastada kütteseadmest alguse saanud tulekahjus. 2015. aasta jaanuaris sai tulekahjudes vigastada 4 inimest.
Kalurid uppusid
«Veebruari lõpu seisuga on veeõnnetustes uppunud kolm inimest, kellest kaks tegelesid enne uppumist jäält kalastamisega. Jaanuari lõpu seisuga ei vajanud veekogudelt päästmist ükski inimene,» lisas Uku. 2015. aasta samal perioodil uppus veeõnnetustes neli inimest, kellest üks tegeles enne uppumist jäält kalastamisega.