Valitsus arutab homme karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muudatusi, millega muutuvad karistused eurode võltsimise eest senisest karmimaks.
Karistused eurode võltsimise eest muutuvad karmimaks
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
2. märts 2016, 15:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsus viib seadused vastavusse Euroopa Liidu nõuetega, mis käsitlevad eurode võltsimist ja muude vääringute kaitset. Direktiiv peab olema Eesti õigusesse üle võetud 23. Maiks, teatas valitsuse pressiesindaja.
Eelnõu näeb ette senisest rangema karistuse raha, pangakaardi ja muu maksevahendi, väärtpaberi, maksumärgi ning proovijärelevalve märgise võltsimise ettevalmistamise eest. Praegu on nende kuritegude eest ette nähtud rahaline karistus, eelnõuga lisatakse sellele kuni kaheaastane vangistus. Samuti antakse võimalus teha nende kuritegude avastamiseks või tõkestamiseks jälitustoiminguid.
Seadusemuudatused näevad ette väärteokaristuse selle eest, kui panga või raha käitlemises osaleva muu asutuse selleks kohustatud töötaja jätab raha ehtsuse kontrollimata. Muu asutus ei tähenda seaduse mõistes iga harilikku kaupmeest ja ettevõtjat, vaid sularahavahetajaid, sularaha veoga tegelevaid ettevõtteid ja kasiinosid, kes kõrvaltegevusena käitlevad ja jaotavad pangatähti ja münte pangaautomaatide kaudu.
Samuti täpsustavad seadusemuudatused raha võltsimise ja võltsitud maksevahendi ja väärtpaberi käitlemise kuritegude koosseise nii, et need kuriteod oleksid karistatavad olenemata sellest, kas võltsimine pandi toime seaduslike või ebaseaduslike vahendite abil.
Üle maailma kõrvaldati 2014. aastal ringlusest 838 000 võltsitud europangatähte. 2015. aastal oli sama näitaja 899 000 võltsitud euro paberraha. Samas on võltsitud rahatähtede osakaal võrreldes kõigi käibel olevate ehtsate eurodega väike. 2015. aasta teisel poolel oli käibel üle 18 miljardi eurokupüüri, Suurem osa ligi 98 protsenti võltsingutest avastati eelmisel aastal euroala riikides.
Eestis avastati 2014. aastal 481 võltsitud europangatähte ja 128 euromünti. 2015. aastal avastati Eestis 400 võltsitud europangatähte ja 97 euromünti. Eestis ringleva sularaha hulka arvestades on võltsingute arv endiselt väga väike - ringluses olevate pangatähtede seas on võltsingute osakaal hinnanguliselt 0,001 protsenti.