Veerand elanikest pole viimasel aastal raamatuid lugenud

Raamatupood.

FOTO: Peeter Kümmel / Sakala

Kolmveerand Eesti elanikest luges 2010. aastal aasta jooksul raamatuid. Raamatuhuviliste osatähtsus on kümne aastaga kümnendiku võrra suurenenud.

Statistikaameti ajakasutuse uuringu andmeil loeb 10–74-aastastest Eesti elanikest aasta jooksul töö või õpingute tõttu raamatuid 23 protsenti ning 52 protsenti teeb seda muul põhjusel.

Neljandik elanikest ei ole viimase aasta jooksul raamatuid lugenud.

Tööealistest elanikest (20–64-aastased) viiendik loeb aastas 1–3 raamatut. Neid, kes loevad 4–7 raamatut, on umbes 19 protsenti. 12 protsenti loeb kuni 12 raamatut ja 23 protsenti rohkem kui 12 raamatut aastas.

Tööealine elanik loeb keskmiselt 6 raamatut aastas.

Lugejate koguarv on kümne aasta jooksul kasvanud peamiselt aastas 1–3 raamatut lugevate elanike lisandumise tõttu.

Pooled loevad luulet

Proosakirjandust loeb 89 protsenti elanikest ja luulet 51 protsenti. Kõige vähem loetakse usualaseid raamatuid.

Kümne aastaga on ligi viiendiku langenud trükitud teatmekirjanduse, entsüklopeediate ja sõnaraamatute kasutamine. See on seletatav interneti laiema leviku ja selle võimaluste kasutamisega.

Neid, kes vabal ajal ise proosat, lühilugusid või luuletusi kirjutavad, on ligi 6 protsent. Sellega tegeleb iga nädal 1 protsenti elanikest ehk ligi 13 000 inimest.

4 protsenti elanikest (üle 40 000 inimese) käib aasta jooksul lisaks muudele kultuurisündmustele ka avalikel lugemistel või kirjanikega kohtumas.

Iga päev loeb paberkandjal ajalehti 44 protsenti ja ajakirju 9 protsenti elanikest. Kümnendi jooksul on veidi kasvanud nende elanike hulk, kes ajalehti ja ajakirju üldse ei loe.

Euroopa Komisjoni 2007. aasta eurobaromeetri andmetel jagab Eesti suhteliselt sagedaste lugejate (loevad aastas üle viie raamatu) osatähtsuselt Lätiga viiendat ja kuuendat kohta. Ettepoole jäävad Rootsi, Taani, Holland ja Suurbritannia.

Statistikaameti ajakasutuse uuring toimus 2009. aasta aprillist kuni 2010. aasta märtsini ning uuringus osales 7000 inimest. Andmeid ajakasutuse kohta koguti päeviku-meetodil ehk leibkonnas täitsid iseseisvalt ajakasutuse päevikut kõik vähemalt 10-aastased liikmed ühe argipäeva ja nädalavahetuse ühe päeva kohta. Tegevusi sai kirja panna 10-minutilise intervalliga. Eelmine uuring toimus 2000. aastal.

Tagasi üles