Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kolleeg: Laisaar selgitas igapäevaselt siirdamise vajalikkust

Eesti kopsusiirdamise programmi eestvedajad, dotsent Tanel Laisaar ja pulmonoloog Marget Savisaar. FOTO: Margus Ansu

Postimehe aasta inimeseks tunnistatud kopsuarst Tanel Laisaar on tema kolleegi sõnul filigraanset tulemust armastav inimene, kes jõudis Eesti esimese kopsusiirdamisoperatsioonini aastatepikkuse lisatöö ja kindlasti kliinikumis tehtud igapäevase veenmistöö tulemusel.

«Tanel on ääretult konkreetne, täpne. Filigraanset tulemust armastav inimene. Töökaaslaste suhtes kollegiaalne, aga nõudlik ja patsientide suhtes empaatiline,» iseloomustas pulmonoloog Marget Savisaar, kes temaga igapäevaselt esimest kopsusiirdamisoperatsiooni ja nüüd ka järgmisi kopsusiirdamisi ette valmistab.

Oktoobri algul Tartu Ülikooli kliinikumis tehtud Eesti esimene kopsusiirdamisoperatsioon oli edukas ning uued kopsud saanud patsient kosub kodus. Sellele operatsioonile eelnes kolmeaastane mitme arsti ühine ettevalmistus.

«Muidu tegeleme erinevate asjadega, aga läbi mitme aasta valmistasime koos ette erinevad etapid selleks siirdamiseks. Käisime läbi keskused, et näha, kuidas töötab logistika, milline on aparatuur, milline inimvõimekus. Ettevalmistuse muu osa erines temal ja minul, koos tegime tööjuhendi,» rääkis Savisaar.

Kui pulmonoloog tegeles peamiselt patsientide valiku ja ettevalmistusega, siis Laisaar sellega, et kõik operatsiooniks vajalik aparatuur oleks olemas. «See on ääretult suur töö. Et kliinikum oleks valmis kõiki aparatuure ostma, on ta pidanud päevast päeva inimesi veenma, et me oleme suutelised sellega hakkama saama,» sõnas kolleeg.

Savisaar tõdes, et korduvalt tuli ette ka raskeid hetki. «Me oleme mõlemad ka suhteliselt kannatamatud. Kui meil endil on olnud mitu korda tunne, et me oleme operatsiooniks valmis, pole meil olnud valmis patsiente. Siirdamiseks peab ideaalse patsiendi jaoks olema minimaalselt pool aastat ettevalmistusaega,» selgitas ta.

«Tagasilööki oleme tunnetanud siis, kui on küsitud, et nii kaua olete asjaga juba tegelenud, miks tulemit ei ole. Keeruline on selgitada, et iga uuenduse jaoks ei piisa ainult mõttest ja paari kasti ostmisest, vaid selleks, et inimesed midagi uut õpiksid, kulub palju aega,» rääkis Savisaar, selgitades, et iga patsiendi operatsiooniks ettevalmistamisel tuleb mõelda umbes miljonile pisiasjale.

«See ei ole igapäevane töö, vaid oleme seda kogu aeg oma põhitöö kõrvalt teinud,» lisas Savisaar.

Nii-öelda hobina kopsusiirdamise ette võtnud Laisaarel ilmselt palju vaba aega pole, arvas kolleeg. «Ma tean, et ta aeg-ajalt võtab oma hobideks aega, aga minu jaoks pole üllatus, et kui ma näiteks valves olen, tuleb Tanelilt kiri öösel kell 12 või pool 1. Nii et tal kindlasti on vaba aega, aga ta on väga ratsionaalne ja efektiivne ning tõenäoliselt kasutab vaba aja enda jaoks täpselt ära ja ülejäänud ajal teeb seda, mida vaja,» naeris Savisaar.

Tagasi üles
Back