Vere hematoloogiliste ja biokeemiliste parameetrite analüüs näitab, et ajateenijate organism kohandub suhteliselt hästi sõduri baaskursuse ajal kogetava kehaliste koormustega, selgub uuringust.
Uuring: ajateenijate organism kohandub koormuste tõusuga hästi
6. märts 2016, 18:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi, kaitseväe ühendatud õppeasutuste sõja- ja katastroofimeditsiini keskuse, Tartu ülikooli spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku sporditraumatoloogia keskuse ja kaitseväe 2. jalaväebrigaadi meditsiinikeskuse koostöös uuriti, kuidas mõjub ajateenijate organismile sõduri baaskursuse ajal kogetav koormuste tõus ning töö- ning elukeskkonna vahetusest tingitud stress.
Uuringu koostajad nendivad, et ajateenistusest meditsiiniliste näidustuste alusel enneaegselt reservi arvamise tausta ei ole Eestis süstemaatiliselt uuritud. Samas võib selle üheks oluliseks põhjuseks olla suur kehaline koormus ajateenistuse alguses.
Igapäevase tööga seotud kehaline aktiivsus on 61,4 protsendil 16–24aastastest Eesti meestest madal või väga madal. Seega on tõenäoline, et suurem osa kutsealustest kogeb süstemaatilise ja tugeva kehalise treeningu mõju esmakordselt elus alles ajateenistuse alguses – kümme nädalat kestva sõduri baaskursuse ehk SBK ajal.
«SBK ajal ületab enamiku ajateenijate kehalise koormuse määr tõenäoliselt tunduvalt neile varasemast elust harjumuspäraseks saanud koormuse taset. Lisaks suurenenud kehalisele koormusele kogevad ajateenijad SBK ajal küllaltki järsku muutust keskkonna-, elu- ja töötingimuste osas,» seisab uuringus.
Hindamaks sõduri baaskursuse läbimisega seotud koormuste mõju ajateenija organismile, viidi 2014. aasta oktoobris Kuperjanovi pataljonis ajateenistust alustanute seas läbi uuring. Teenistust alustanud 407 ajateenijast 109 andis vabatahtliku nõusoleku uuringus osalemiseks. Neist osa loobus või katkestas erinevatel põhjustel uuringus osalemise ning seega põhineb uuring 94 ajateenija andmetel, kes läbisid uuringu täies mahus.
Uuringu vältel andsid selles osalenud ajateenijad kokku viis veenivere proovi: üks, kaks, kuus, kümme ja kakskümmend viis nädalat pärast SBK algust. Viimane vereproov anti seega 15 nädalat pärast SBK lõppu. Uuringus osalenud ajateenijate kehamass ja kehamassiindeks SBK ajal ja 15 nädala jooksul pärast SBK lõppu ei muutunud.
Uuringu tulemustest selgub, et seerumi testosterooni/kortisooli suhe tõusis SBK ajal ning see püsis kõrgenenud tasemel veel 15 nädalat pärast SBK lõppu. Samuti selgus uuringust, et ajateenijate rauastaatuse langes SBK ajal ning lisaks tuvastati D-vitamiini puudus.
Viidates teistele uuringutele nendivad uuringu koostajad, et militaarses keskkonnas aitab testosterooni/kortisooli suhte monitooring tõepoolest tuvastada liigsuuri koormusi. Seega tõendab testosterooni/kortisooli suhte tõus SBK ajal ja selle hilisem püsimine kõrgenenud tasemel, et SBK-ga kaasnev suurenenud kehaline koormus ei ole ülemäärane, vaid toimib stiimulina, mis kutsub ajateenija organismis esile anaboolse reaktsiooni. Viimane on nii tervise tugevnemise kui ka töövõime paranemise eelduseks.
Uuringu koostajad nendivad, et SBK ajal ilmnenud ja ka pärast jätkunud D-vitamiini pidurdamatut langust ei ole põhjust seostada ajateenistusega seotud koormuste mõjuga. See on tingitud peamiselt päikesevalguse muutustest Eesti asendiga sarnastel laiuskraadidel sõltuvalt aastaajast.
Uuringu koostajad toovad lõppjäreldusena esile, et vere hematoloogiliste ja biokeemiliste parameetrite analüüs näitab ajateenijate organismi suhteliselt head kohanemisvõimet SBK ajal kogetava kehalistest koormustest ning töö- ja elukeskkonna vahetusest tingitud stressiga.
Uuringu koostajad peavad otstarbekaks analüüsida võimalusi D-vitamiini vaeguse levimuse vähendamiseks ajateenijate seas, keskendudes esmalt neile, kelle teenistusaeg algab sügisel ning kestab üle talve- ja kevadkuude.
Uuringu läbiviimist rahastas kaitsevägi.