Pühadesöögid ja -joogid tõstavad kehakaalu

Siiri Erala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: graafika: Silver Alt

Pühade ajal suureneb päevas saadav energiakogus ligikaudu 500 kilokalori võrra, kinnitavad Suurbritannias tehtud uuringud. Süüdi on nii külluslikud maitsvad toidud kui ka tavapärasest suurem alkoholitarvitamine.  
 



500 lisakilokalorit päevas on Tervise Arengu Instituudi esindaja Maris Jakobsoni sõnul piisav, et kehakaal pühadega suureneks.

Figuurisõpradeprogrammi konsultant Kaja Torm märkis, et jõuluaegsed traditsioonid on tihti seotud toiduga ja jõuluroad, näiteks ahjukartulid, seapraad, majoneesiga salatid, praekapsas ja koogid, on sageli rasvased.

Jakobsoni hinnangul on oma osa kehakaalu tõusus ka alkoholi tarvitamisel. «Pühade ajal, mil inimestel on rohkem vaba aega ja pidusid palju, võivad joodud alkoholikogused märkamatult suureks minna.  Alkoholi tarvitades väheneb ka kontroll olukorra üle ning inimene võib seetõttu enesele märkamata süüa rohkem, kui sooviks,» ütles ta.

Selgituseks lisas Jakobson, et alkoholi toimel aeglustub maksas glükoosi ainevahetus, langeb veresuhkru tase ja tekib näljatunne. «Mida rohkem juua, seda suuremaks muutub söögiisu ja söödud toidukogus.»

Ka alkohol ise on energiarikas: üks gramm puhast alkoholi annab ligi seitse kilokalorit ehk pea sama palju kui gramm rasva. Näiteks ühest pitsist kangest alkoholist saab organism 88 kilokalorit, suur klaas veini annab 185 kilokalorit ja pooleliitrine pudel õlut 215 kilokalorit.

Tavad võivad jääda

Pühadeaegse söögilaua tervislikumaks muutmisel on aga siiski õige mitu võimalust ja Tormi sõnul ei pea selleks sugugi hülgama traditsioonilisi jõulutoite.

«Segades ja sobitades kergemaid toiduaineid traditsioonilise toiduga, võib saada sama maitseelamuse, millega eestlased on jõulude ajal harjunud. Road on aga tunduvalt tervislikumad ja kergemad,» nentis Torm.
Liharikka laua juurde võiks ahjukartulite asemel pakkuda värskeid salateid ja ahjus küpsetatud juurvilju. Näksimiseks sobivad toored köögiviljakangid ja magustoidu asendamiseks puuviljavaagen.

Võta väiksem klaas

Alkoholikoguste piiramiseks soovitas Jakobson peol valida pigem väiksem kui suurem klaas ning pigem lahjem kui kangem jook. Samuti oleks parem valik süüa enne pidu, mitte pärast.

Teisalt on kehale suur lisakoormus ka mitu järjestikust kokteili pärast söögiaega. Korraga palju alkoholi on inimese kehale tõsine lisakoormus.

Ühe alkoholiühiku töötlemiseks kulub maksal umbes tund. «Kui juua kaks-kolm jooki tunnis, võib tervis kannatada saada, sest organism ei jõua alkoholi töödelda,» rääkis Jakobson.

Ta lisas veel, et turgutuseks ja söögi-joogiga saadud rohke energia kulutamiseks tasuks jõuluõhtul võtta ette jalutuskäik õues. Jõulusäras linn või lumine loodus toob kindlasti ka hea meeleolu.

MIDA SÜÜA
•    Vali taine lihatükk.
•    Hauta hapukapsas rasva lisamata.
•    Väldi kastmete valmistamisel rasva ja koort, kasuta pigem liha praeleent, millelt on eemaldatud rasv.
•    Pane lauale hulgaliselt köögivilju nii värskelt kui marineeritult.
•    Küpsetiste puhul eelista pärmitainast.
•    Ära unusta kala.
•    Pärast prae serveerimist jätta lauale kergemad näksid.
MIDA JUUA
•    Asenda peo jooksul mõni kokteil või naps tavalise vee või mineraalveega.
•    Enne alkoholi joomist tuleks kõht täis süüa, ennekõike väherasvast, kuid valgu- ja süsivesikuterikast toitu.
•    Lahjenda alkoholi madala kalorsusega või kalorivabade toonikutega.
•    Joo vähendatud kalorisisaldusega alkohoolseid jooke.
•    Pooleliitrise pudeli või purgi asemel osta väiksem, näiteks 0,33-liitrine pudel; suure klaasi veini asemel võta väiksem klaas.
Allikas: Tervise Arengu Instituut, Figuurisõbrad

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles