Haldusreformi kaart: kui paljud omavalitsused on juba läbirääkimistesse kaasatud

Homsel valitsuse istungil kiidetakse tõenäoliselt heaks ja saadetakse edasi riigikokku haldusreformi eelnõu, mis võidakse vastu võtta veel enne jaanipäeva. Riigihalduse ministri Arto Aasa sõnul näitab praeguseks toimunud ühinemisläbirääkimiste hulk valla ja linna juhtide selget soovi muutusteks.

Kui kõik kolme võimuosapoole praeguste kokkulepete kohaselt läheb, peaks haldusreformi eelnõu homsel valitsuse istungil heakskiidu saama. Seejärel saadetakse eelnõu edasi riigikokku.

Samal ajal, kui riigikogu eelnõud menetleb, hakkavad ministeeriumid ette valmistama valdkonnaseaduste muudatusi, millega on plaan muuta omavalitsuste koostöö korraldust, ülesandeid ja rahastamist.

«Eesmärk on eelnõu riigikogus vastu võtta enne jaanipäeva, mis tähendaks, et seadus saaks jõustuda käesoleva aasta 1. juulil. Seejärel algab ametlik omavalitsuste ühinemiste ettevalmistamine, mis kestab 15. oktoobrini 2017, kui toimuvad kohalikud valimised juba uutes moodustunud omavalitsustes,» ütles Aas.

«Kui vaadata, et 213-st omavalitsusest on 172-l alla 5000 elaniku, mis on eelnõus seatud ühinemiskriteeriumiks, siis praeguse seisuga on läbirääkimistesse kaasatud juba 182 omavalitsust,» tõdes minister.

(Aasta alguse seisuga osalesid ühinemisläbirääkimiste alustamise ettepanekutes 127 omavalitsust.)

Lisaks sellele saab tema sõnul välja tuua, et üheksa maakonda on ettepanekutega läbirääkimisteks ja konsultatsioonideks täielikult kaetud ehk kõik maakonna vallad ja linnad on kaasatud ühinemisprotsessi vabatahtlikult.

 

Vaata 7. märtsi seisuga kaarti veel suuremalt siit.

Kaarti vaadates võib Aasa sõnul ühinemiste alustamise tempoga rahule jääda, kuid samas tuleb tema sõnul mõista, et kõik on alles algusjärgus. «Hea on siiski tõdeda, et valla ja linna juhtidel on soov muutusteks ning seda näitab ka ühinemisläbirääkimiste hulk,» sõnas minister.

Käesoleva aasta lõpuks peaks olema selge, kui paljud omavalitsused ühinevad omaalgatuslikult. Nii omaalgatuslikult kui valitsuse poolt läbi viidud ühinemised jõustuvad ametlikult peale 2017. aasta oktoobrikuiseid kohalikke valimisi.

Loe lisaks:

Täna toimus riigikogus konverents, kus riigikogu liikmed, rahandusministeeriumi ja riigikontrolli esindajad, Tallinna linnasekretär ning juristide liidu esindajad arutlesid haldusreformi vajalikkuse üle.

«Eesti riik vajab hädasti haldusreformi, mis oleks tehtud targalt ja läbimõeldult,» ütles konverentsil esinev põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet, vahendas BNS. «Seejuures on oluline, et avalikkuse jaoks oleks läbiviidava reformi vajadus ja eesmärk lihtsalt ning arusaadavalt lahti seletatud,» lisas Laanet.

Pikaaegne poliitik, sotsiaaldemokraat Jaak Allik avaldas täna ERRi raadiouudistes arvamust, et praeguse statistika kohaselt pole haldusreformil erilist lootust õnnestuda, samas on teatud poliitikute seltskonnal tekkinud soov ükskõik millisel kujul see reform ära teha, vahendas ERRi uudisteportaal.

Alliku sõnul pole praegusel kujul reformil erilist sisu ja see tekitab uusi probleeme. Tema hinnangul on tegemist puhtmehhaanilise lähenemisega, mille läbi viimise mootoriks on mõeldud tema sõnul vallavanemate ja volikogu esimeeste ära ostmine. Nimelt viitas ta nendele makstavale aastapalgale.

Tagasi üles