Rahailma tormid ohustavad ka Eestit

Eesti Panga president Andres Lipstok andis eile riigikogule ülevaate olukorrast riigi panganduses ja kindlustuses.

FOTO: Toomas Huik

USA investeerimispanga Lehman Brothers pankrotiga uue hoo sisse saanud rahvusvaheline finantskriis ohustab ka Eesti panku, kuid vähemasti esialgu püsib taevas Maarjamaa kohal suhteliselt pilvitu.



Eesti Panga president Andres Lipstok märkis eile riigikogu kõnetoolist, et rahvusvahelise finantskriisi lõplikku mõju Eestile on võimatu hinnata.


«Esialgse informatsiooni alusel on Põhjamaade pankadel läinud siiski paremini kui mitme teise piirkonna pankadel,» märkis Lipstok. «Kuid muidugi mõjutab kriis ka Tallinna börsi ja Eesti investeerimisfondide tootlikkust.»


Eile selgus, et Eesti panganduse valitseja Swedbanki kaotused Lehmani pankrotipesas on tõsisemad, kui pank esialgu väitis. Wall Street Journali andmeil on Swedbanki laenude tagatiseks hooned, mis pole lõpuni ehitatud.


Laenukraanid koomale


Et laenutagatisi maha müüa, peaks Swedbank sinna raha juurde investeerima. Swedbanki nõue Lehmanis on ligi 9 miljardit Rootsi krooni.


«Kõige suurem mõju Eesti pangandusele nendest segadustest võib olla seotud ikkagi sellega, et meie pankade emapangad keeravad laenukraane rohkem kinni ja selle tagajärjel tuleb laenuraha riiki vähem,» märkis Lipstok.


Näitena nimetas keskpanga juht kerkinud euribori, mis küünib 5,2–5,4 protsendini, kasvatades sellega eraisikute ja ettevõtete laenumaksete kulu. «Siiani ei ole maailma finantsturgude segadused Eesti pankasid siiski otseselt puudutanud,» kinnitas Lipstok.


Lipstok ja finantsinspektsiooni juht Raul Malmstein esinevad kord aastas riigikogu ees, andes ülevaate olukorrast riigi panganduses ja kindlustuses.


Ka Malmsteini sõnul tunnevad Eesti pangad end suhteliselt kindlalt.


«Möödunud reedel Rootsi finantsjärelevalve avaldatud hinnangu kohaselt võivad Swedbank ja SEB kontserni tasemel n-ö musta stsenaariumi korral kanda Balti riikides krediidikahjusid kuni 10 protsenti laenuportfellist, ilma et vajaksid uut kapitaliseerimist,» märkis Malmstein. «Seega on Rootsi emapankadel väga tugevad kapitalipuhvrid, mis peaks tõstma kindlustunnet ka Eesti tütarpankade suhtes.»


Malmstein lisas, et pankade ülikiire (60%) laenuportfelli kasv lõppes juba mullu suvel, asendudes mõõdukama, umbes 15-protsendilise kasvuga. Samas viitas Malmstein, et laenuportfelli kasv aeglustub kiiremini kui varem arvatud. Samuti suureneb kiiresti hapuks läinud laenude hulk.


«Laenuportfellide kasvu pidurdamist on enim mõjutanud kahe suurima panga, Swedbanki ja SEB varasemast palju konservatiivsem laenupoliitika,» hindas Malmstein. «Viimane on tähendanud ka turu mõningast ümberjaotumist väiksemate pankade kasuks.»


Finantsjärelevalve juht lisas, et makseraskusi on kõikidel pan­ka­del kõigis valdkondades, põhjuseks üldine majanduse jahtumine riigis.


«Praegu on Rootsi emapangad pigem Eesti finantssüsteemi stabilisaatorid, mitte ei ole meie probleemide esmaseks allikaks,» märkis Malmstein. «Olgem ausad, meie oma pangad oleksid maailma finantsturu riskidele palju rohkem avatud, kui nad on Skandinaavia pangagruppide osana.»


Jagatud mure


Kuigi pankade kapitaliseeritus on hea, oli ka Malmstein sunnitud tõdema, et lõplikku garantiid kõige halvema stsenaariumi vastu pole ka Eestis.


«Samas ei ole kiiresti muutuval turul võimalik anda puutumatust ka Rootsi pankadele,» lisas Malmstein. «Probleemide tekkimisel ei ole see ainult meie mure, vaid jagatud mure nii Rootsi valitsuse, keskpanga kui ka finantsjärelevalvega.»


Malmstein kinnitas eile riigikogu ees, et Swedbanki või SEB pankroti korral ei piisa hoiuste tagamise fondi rahast hoiuste väljamakseiks eraisikuile ning appi peab tulema riigikassa.


«Kui juhtuks tõesti nii, siis riik leiab seaduse järgi võimalused, kuidas hoiustajatele tagatakse igal juhul 20 000-eurone summa. Nii et spekuleerida, kas seda makstakse või mitte, on minu meelest natuke vastutustundetu,» lõpetas Malmstein.

Tagasi üles