2015. aasta keeleteokonkursil võitis peaauhinna Eesti Keele Instituudi e-keelenõu ja tasuta keelenõuanne, rahvaauhinna pälvis «Hiiu sõnaraamat».
Aasta keeletegu on e-keelenõu
18. märts 2016, 13:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridus ja teadusminister Jürgen Ligi märkis, et peaauhinna saanud e-keelenõu harib keelekasutajaid ja aitab oma mõtteid selgemalt väljendada kõigil, kes seda soovivad. «Ilus keel on arusaadav ja mitmekesine keel. Kui räägime ka keerulistest asjadest lihtsalt ja säilitame seejuures eesti keele omapära, muudame eesti keele veel ilusamaks ja arutelud sisukamaks,» ütles minister Jürgen Ligi.
e-keelenõu pakub tasuta keelenõuandeid nii veebis kui telefoni teel kõigile eesti keele kasutajatele ja õppijatele. e-keelenõu veebikeskkonnas sooritatakse ühekorraga otsing paljudes sõnastikes, mis võimaldab kasutajal tutvuda peaaegu kõikide otsingusõnaga seotud praktiliste keeleaspektidega. Mitme allika eraldi uurimise asemel saavutatakse e-keelenõu abil oluline ajavõit. e-keelenõust on palju abi neil, kelle töövahend on keel ja tekstiloome, näiteks ajakirjanikud, tõlkijad, toimetajad jpt.
2015. aastal lisati veebilahendusse «Võõrsõnade leksikoni» digitaalne variant. Lisaks tavalistele sõnastikele – «Eesti õigekeelsussõnaraamat», «Eesti keele seletav sõnaraamat», «Võõrsõnade leksikon» ja tõlkesõnastikud – kasutatakse veebilahenduses «Ametniku soovitussõnastikku» ja Eesti Keele Instituudi keelenõuannete varamut.
Keelenõuande telefonile 631 3731 vastatakse tööpäeviti kell 9-12 ja 13-17.
Rahvas valis «Hiiu sõnaraamatu»
Keeleteo rahvaauhinna võitnud «Hiiu sõnaraamatu» autor on hiidlasest keeleteadlane Paul Kokla ja toimetaja Meeli Sedrik. Sõnaraamatu ilmumine oli Hiiumaal suursündmus ning vallandas hiidlastes huvi oma keele vastu. Raamatu esitluspäeva, 13. veebruari hakati kutsuma hiiu keele päevaks.
Sõnaraamat sisaldab hiiu keele põhisõnavara ja murdesõnu Hiiumaa murrakutest, kokku umbes 5800 sõnaartiklit koos põhivormidega. Kuna hiiu keele eripära avaldub eelkõige häälduses, on sõnade juurde märgitud ka nende hiiupärane hääldus. Tänu ohtratele näitelausetele on raamatut ka lihtsalt niisama mõnus lugeda.
Rahvaauhinna pälvinud «Hiiu sõnaraamatut» tõstsid esile ka ministrid.
Keeleteo konkursiga tunnustatakse tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.
Aasta keeleteokonkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna otsustavad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel.
Rahvahääletusel osalejaid oli tänavu 2528. Kokku anti 3953 häält – hääletada võis ka mitme keeleteo poolt.
Rahvahääletuse võitnud «Hiiu sõnaraamat» sai 551 häält. Järgnesid Kuku raadio saade «Libauudised» (autor ja esitaja Rohke Debelakk) 481 häälega ja e-keelenõu 355 häälega.
2015. aasta keeleteo tiitlile kandideeris 27 mullust keeletegu ehk rohkem kui ühelgi varasemal aastal. Keeleteo auhind anti tänavu välja kümnendat korda.