Kaitseministeeriumi eksametniku Herman Simmiga seostatavat luureskandaali kommenteerinud riigikogu liikme Andres Herkeli hinnangul tuleks taas tõstatada probleem korralagedusest, mis saatis KGB arhiivide ülevõtmist 1991. aastal.
Simmi skandaal pani Herkeli KGB arhiividele mõtlema
26. september 2008, 12:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Lühidalt öeldes on kogu toonane ülevõtmisprotsess puudulikult dokumenteeritud, sellesse ei kaasatud professionaalseid arhivaare ning asjaolu, et dokumentide hävitamise või kõrvaletoimetamise teel võeti Eesti riigilt tohutu hulk julgeoleku seisukohalt olulist infot, on enam kui läbinähtav,» kirjutas Herkel oma blogis.
Ta meenutas, et nn Savisaar-Bakatini lepingute alusel tehtud KGB likvideerimise pealiskaudsust on tagantjärele kritiseeritud nii ajakirjanduses kui riigikogu erikomisjoni aruandes.
«Ärgu saadagu minust valesti aru. Ma ei taha etteruttavalt kinnitada seda, mida ma kahtlemata ei tea - kas Simm oli varem KGB poolt värvatud või mitte,» kirjutas Herkel.
«Seda saab selgitada või ümber lükata üksnes uurimine. Aga seegi on raskendatud, sest omal aja võtsid KGB materjalid jalad alla või korraldas Rein Sillar nende põletamise.»
Kui Eesti luureskandaali kõrvalt vaadata, võib Herkeli hinnangul jääda kergesti mulje, et «säärane jamps» saab sündida seal, kus sovetliku ja postsovetliku ajastu vahele pole selget veelahet tõmmatud, samas kui tegelikult välditi Eesti julgeolekuasutuste puhul nende KGB vundamendile rajamist.
Herkeli sõnul on aga KGB võrgustiku mittetundmine meie puhtpraktiline ebaõnnestumine. «Seda ka nüüd, 17 aastat hiljem.»