Ligi probleemidest eesti keele eksamile registreerumisel: tõrgetest inimeste teenindamisel tuleb õppida

Nele-Mai Olup
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti keele sõnaraamat, tuntud ka kui ÕS.
Eesti keele sõnaraamat, tuntud ka kui ÕS. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Haridusminister Jürgen Ligi ütles möödunud nädalal Andrei Kuzitškini kirjeldatud probleemi kohta seoses eesti keele eksamile registreerumisega, et sellistest tõrgetest inimeste teenindamisel tuleb õppida.

Andrei Kuzitškin kirjutas möödunud teisipäeval oma arvamusloos, et kuigi pärast mitmeid luhtunud katseid eksamile registeeruda, õnnestus tal end eksamile kirja panna, sai ta hiljem eksamikorraldajatelt teada, et teda siiski ei ole eksamisooritajate andmebaasis ja seetõttu ta eksamit teha ei saa.

Kuzitškin läks Innovesse kohale ning kirjutas avalduse, et teda siiski lubataks plaanitud ajal eksamile, kuid talle öeldi, et see ei ole võimalik ja et tema probleemiga ei hakatagi tegelema. «Alles Jürgen Ligi sekkumine aitas õigluse jalule seada ja ma sain loa 7. veebruaril eksamit teha,» kirjutas Kuzitškin.

SA Innove testide keskuse juhataja Rain Sannik ütles, et ministri sekkumise all pidas Kužitskin tõenäoliselt silmas seda, et ta kirjutas oma probleemist Jürgen Ligile ning minister saatis Innovele järelepärimise. Sanniku sõnul oli selleks ajaks Kuzitškini probleem juba lahendatud.

Sannik ütles, et Innove asus probleemi lahendama kohe, kui Andrei Kuzitškin jaanuari lõpus Innovesse pöördus. «Tema paberkandjal avaldus võeti vastu ja kuna oli tuvastav tema toimetamise jälg registreerimiskeskkonnas, võimaldati tal eksam sooritada soovitud ajal,» ütles Sannik.  

Haridusminister Jürgen Ligi nentis, et taolistest tõrgetest inimeste teenindamisel tuleb õppida. «Mul oli ainult rõõm Kuzitškin sellest kännust üle aidata, järele uurides, kus on tehtud viga,» ütles Ligi. «Suures pildis on see vaid detail tema muljetavaldavalt kiirest kohanemisest Eestiga,» lisas Ligi.

Ligi rääkis, et pidi sügisel kommenteerima ühte Kuzitškini arvamusartiklit, kus ta eesti keele õpet venelaste liigse koormusena esitas. «Võrdlesin teda karuga, kes püüab teha head, aga oma kohmakusest võib teha vastupidist – riigikeel on Eesti tööturul otsustav tegur eestlaste ja venelaste hakkamasaamise vahe seletamisel,» ütles Ligi. Ta lisas, et Kuzitškin ei solvunud, vaid hakkas Facebookis tema sõbraks. «Me suhtlus on tõend ta kiirest edenemisest,» kommenteeris minister.

Sanniku sõnul näitab portaalist tehtud väljavõte, et Andrei Kuzitškin üritas end eksamile registreerida ja jõudis registreerimise lehele, kuid sealt ta edasi ei liikunud või jättis tegemata vajalikud käigud, et avaldus salvestuks ja Innovesse jõuaks. Seega avaldust e-keskkonnast ei esitatud ja see ei saanud ka kohale jõuda. 

Sannik ütles, et varem on olnud mõned juhused, kus inimene ei jälgi portaalis avaldust täites täpseid juhiseid ega täida kõiki kohustuslikke lahtreid või ei salvestata avaldust.

Seetõttu rõhutas Sannik, et eksamile registreerudes on oluline veenduda, et registreerimine õnnestus ja süsteem selle kohta ka vastava kinnituse andis. Kui on probleeme või kahtlusi, siis tuleks kindlasti Innovega ühendust võtta. «Kui inimene ei ole kolm nädalat enne eksamit kutset kätte saanud, siis on midagi valesti ja tasub kohe Innove poole pöörduda,» ütles Sannik.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles