Leppik: pensioniiga ei vihja lähenevale surmale

Lauri Leppik

FOTO: Liis Treimann

Eesti pensionisüsteemi ühe põhilooja Lauri Leppiku sõnul ei maksa kiirustada seda lammutama ning pensionileminekut surmakuulutajaks ristima.

«Kahtlematult vajab Eesti pensionisüsteem kohandamist, et demograafiliste ja majandusriskidega senisest paremini toime tulla,» ütles Leppik Postimees.ee’le, kommenteerides Erik Ehasoo arvamuslugu tänases Postimehes.

«Siiski, enne kui suure kuvaldaga pensionisüsteemi lammutama asuda, tasuks teha veidi kodutööd ja analüüsida, milliseid funktsioone pensioni- ja laiemalt sotsiaalse kaitse süsteem tööjaotusele tuginevas ühiskonnas täidab,» rääkis Leppik.

«Kindlasti ei ole arenenud tööstusriigid seadnud pensionisüsteeme sisse selleks, et eakatele vihjata lähenevast surmast,»

Omal moel osutab Erik Ehasoo artikkel Leppiku väitel tõsiasjale, et ohuks pensionisüsteemile ei ole ainult rahvastikuvananemine ja majanduskriisid, vaid ka põlvkondade enesekesksus.

«Teiste sõnadega, põlvkondade vahelise sidususe puudumine ühiskonnas, mida Erik Ehasoo muuhulgas kirjeldab oma generatsiooni nõudlikkuse ja tujukusena.»

Leppiku väitel on pensionisüsteemide pankrotioht vaieldamatult olemas, kuid maailma nutikamad pensionianalüütikud on juba mõnda aega tagasi näidanud, milliste mehhanismidega on siiski võimalik pensionisüsteemide finantsstabiilsust tagada.

«Arukamad Euroopa riigid selliseid mehhanisme ka juba rakendavad.»

Noorte visioonifoorumi «Eesti tegijad 2018» korraldaja Erik Ehasoo käis tänase Postimehe arvamusküljel välja mõtte, et Eesti võiks näidata maailmale rahvastiku vananemisega seonduvate probleemide lahendamisel eeskuju ning kaotada pensioniea vanusepiiri.

Tema väitel muutuks nii mõtteviis – inimesed hakkaksid puhkama ka nooremana ning töötaksid, kuni tervis lubab. Süsteem soosiks aktiivset ühiskonda panustamist, mitte kollektiivset poolkohustuslikku puhkamist. Pensioni makstaks tema nägemuses sel juhul eakatele töövõimetuse eest.

Tagasi üles