Hobifotograaf Raul Harro 5-aastane tütar Heleri tabas fotole haruldase hetke ereda tähe langemisest.
Hobifotograafi 5-aastane tütar tabas pildile haruldase hetke
30. märts 2016, 12:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pildi saamislugu sai alguse, kui Harro vaatas virmalised.ee lehelt graafikut, et just sel õhtul on lootust virmalisi näha. «Küsisin tütrelt, et kas ta soovib issiga kaasa tulla virmalisi pildistama? Jaatavat vastust ei pea ma kaua ootama, kui kutsun teda metsa või mujale loodusse pildistama kaasa,» rääkis Harro Postimehele.
Koos läksid nad pühapäeva õhtul Rohuneeme tippu. «Kohale jõudes tegin paar proovikaadrit, et kontrollida, kas on miskit näha. Paraku jäi pildile vaid õhkõrn roheline kaar udus,» kirjeldas Harro. «Tegime paar pilti ja asetasin tütre kaamera statiivile. Soovitasin tal valida endale mingi esiplaan, näiteks kivid, nagu pildilt näha. Sellisel juhul ei jää pilt igavaks merevaateks,» selgitas ta.
«Kui ta oli enda arvates nurga paika saanud, hakkas kohe pilte klõpsutama. Peale kolmandat päästikule vajutamist vaatasime mõlemad taevasse: ohsa poiss! See oli üks võimsamaid langevaid tähti, mida ka mina eal näinud! Pikki sekundeid langev ja mõnusalt rasvase sabaga,» sõnas fotograaf. «Kohe kontrollisime kaamerast, kas jäi ka pildile. Lapse rõõm, et see kaadrisse jäi, oli üllas - nagu jõuluvanalt lemmikkingi saamine,» rääkis ta.
«Tol õhtul me virmalisi ei saanudki kaadrisse. Aga oma soovid saatsime teele ja tõttasime koju emmele lapse tabamust näitama.» Kodus silus fotograaf natuke pilti, eemaldades sellelt «müra» ja postitas selle oma Facebooki lehele. «Seal saatis ta pilti suur edu ja palju häid sõnu. Issi ja emme olid uhked.»
Harro sõnul käivad nad tütrega ikka vahel nädalavahetustel jõe ääres, et otsida jäälindu või vaadata, kuidas kohalik kobras toimetab. «Pikim retk oli talvel Viru rabas, kus veetsime lõunast päikeseloojanguni,» meenutas ta. «Eile õhtulgi tahtis pimedas minuga rappa tulla kaasa, kuid seda ma ei lubanud, kuna raba on siiski pimedas väga salakaval - eriti kevadel, mil maapind sulab ja võid läbi vajuda. Minagi vajusin eile mitmeid kordi põlvini vette.»
--
Täna saatis Postimehele oma foto samast langevast tähest ka Mark Rebane. Tema jäädvustas selle pildi pühapäeva õhtul Tabasalus Tilgu sadamas:
