Fotod: nelja Harju omavalitsuse volikogud kiitsid heaks suurvalla loomise
Täiendatud 17.41!

Saue linna ning Kernu, Nissi ja Saue valla volikogud otsustasid täna ühineda kokku üheks suureks 21 000 elanikuga Saue vallaks, ühinemisele vastu olnud Saue linna elanikud langetasid otsuse järel «Saue linna surma puhul» lipu poolde masti.

Pikaajalise Kernu vallavanema Enn Karu arvates on ühendvallas jätkamine Kernu jaoks igati mõistlik ja loogiline areng ning sellest annab tunnistust ka võrdlemisi üksmeelne ühinemisotsus volikogus – ühinemist toetasid kõik 12 volikogu istungil osanud volinikku.

Rahumeelselt ja suhteliselt üksmeelselt kulges otsustamine ka Nissi vallas, kus ühinemise pooldajaid ja vastaseid oli vastavalt kaheksa ja neli.

Nissi vallavanem Peedo Kessel kinnitas, et ka tema arvates on ühinemine piirkondliku arengu piirkonna elaniku jaoks kasulik ja vajalik. Nii Kernu kui Nissi valdades näitas märtsikuine rahvahääletus, et neis paikades on enamik inimesi ühinemisplaaniga päri.

Kernu vallas elab 2040 inimest ning Nissi valla rahvaarv on 2882, seega jäävad nii mõlemad eraldi kui ka kahepeale kokku alla praeguses haldusreformiplaanis sisalduva 5000 elaniku miinimumpiiri.

Linnaelanikud protestisid ühinemise vastu

Vahetult enne volikogude kogunemist toimus Saue linnavalitsuse ees rahvakoosolek, mille korraldas ühinemise äge vastane, volikogu aseesimees Matti Nappus (valimisliit Kindlad Tegijad).

Nappus võttis märtsi keskpaigas palgata puhkust ja on sellest ajast peale linnavalitsuse ees näljastreiki pidanud.

Tema on ka üks volikogu liikmetest, kellele volikogu märtsi keskel Reformierakonna ja IRLi häältega umbusaldust avaldas.

Loe lisaks: 

Rahvakoosolekule kogunes sadakond Saue linna elanikku. Mitmetel olid kaasas plakatid järgmiste sõnumitega: «Volikogu, täida rahva tahet!», «Kui reedate meid, siis ei vali me teid!», «Me ei taha, et meie eest otsustavad võõrad!».

Ühinemisvastaste sõnul tahetakse vaatamata Saue linna rahva tahtele vägisi ühineda.

Kui selgus Saue linnavolikogu otsus, langetasid ühinemisvastased «Saue linna surma puhul» lipu poolde masti.

Sauel langetati lipp poolde masti. Foto:

FOTO: Eero Vabamägi

Saue linnavolikogus toetas ühinemist 10 saadikut

Juba märtsikuise rahvahääletuse eel eristusid selgelt ühinemist pooldavad ja ühinemisvastased poliitilised jõud, kes aktiivselt oma seisukohti tutvustasid. Ka märtsikuisel rahvaküsitlusel osalenud Saue linnarahva seas oli ühinemisvastaseid rohkem kui pooldajaid (73 protsenti vastu - toim).

Volikogu liikmed ei ole kohustatud küsitlustulemuste järgi otsustama. Tänasel hääletusel Saue linnavolikogus toetas ühinemist 10 saadikut ja vastu oli seitse linnavolinikku.

Saue linnavolikogu esimees Valdis Toomast kommenteeris, et tõenäoliselt oli volikogu enamusel siiski kindel veendumus, et ühinemisega kaasaminek on Saue linna arengu parimates huvides – ühinemislepinguga on kokku lepitud mitmeid linnaarengud positiivselt mõjutavaid asju, mille elluviimine üksi jätkates oleks keeruline.

Toomast rõhutas, et ühinedes säilitab Saue linnastaatuse- ja sümboolika, Sauele rajatakse mitmeotstarbeline keskusehoone ning Saue gümnaasiumi rahastamist jätkatakse ka juhul, kui riik peaks haridusrahastamisel olulisi ümberkorraldusi tegema.

Saue linnapea Harry Pajundi täiendas, et tema veendumust, et ühinemine on Saue linna arengule kasulik ja vajalik, on süvendanud jõudsalt käivitunud riiklik haldusreformikava.

Ta kinnitas, et täna on Saue hästi toimetulev omavalitsus, aga samas leidis, et linnajuhtimisel tuleb arvesse võtta ka pikemat perspektiivi. Pajundi tõi välja, et iseseisvalt jätkates oleks Saue oma tänase 5867 elanikuga peale 2017. aasta valimisi ja peale haldusreformi läbiviimist Harjumaal ja kogu Eestis üks väikseimaid omavalitsusi ning pole kindel, kas sel viisil suudetaks tänastele linnakodanikele ning nende lastele ja lastelastele naabritega võrdväärseid teenuseid ja elukvaliteeti tagada.

Plaan, et Saue, Nissi ja Kernu vald ning Saue linn võiksid ühineda üheks suureks omavalitsuseks, tekkis omavalitsustes mõne aasta eest.

Kaks aastat kestnud läbirääkimiste käigus koostati ühinemisleping, kus on hulk põhimõtteid ja tingimusi, mis reguleerivad uue valla valitsemiskorraldust.

Tagasi üles