Merefüüsik: meetrise veetaseme tõusu juures jõuab Pärnus vesi tänavatele juba mõõduka tuulega

Satelliidipilt Antarktikast.

FOTO: SCANPIX

Kui keskmine mereveetase tõuseb sajandivahetuseks meetri võrra, nagu ennustab hiljutine uuring, võib see ohustada rannikuäärseid alasid ka Eestis. Seda ohtu, et Pärnu ja Haapsalu täielikult vee alla jääks, siiski ei ole.

Möödunud nädalal avaldati ajakirjas «Nature» Antarktika sulamist uurinud teadlaste artikkel. Uuringu tulemused jahmatasid paljusid: Antarktika jääkatte sulamine võib mereveetaset kergitada aastaks 2100 ühe meetri võrra, aastaks 2500 lausa 15 meetri võrra.

Kui varem on Antarktika sulamise juures võetud arvesse vaid jääkatte sulamist merepinnast ülevalpool, siis nüüd modelleeriti juhtumit, kus merepõhjast lahtiolev ja avamere poole ulatuv jäämass saab soojenenud hoovustega altpoolt sulatatud ja nõrgemaks tehtud. Lõpus rebivad suured jäämassid end mandri kinnitusest lahti ning muutuvad vees vabalt ujuvaks.

Jüri Elken.

FOTO: PEETER LANGOVITS/PM/SCANPIX

«Sellist veetaseme tõusu mehhanismi pole varasemad uuringud ja hinnangud, sealhulgas ka rahvusvaheline kliimapaneel, arvestanud, ning pole ime, et veetõusu projektsioon on varasemast suurem,» selgitas Tallinna Tehnikaülikooli professor, merefüüsik Jüri Elken.

Ta lisas, et inimese jaoks muudab sellise jäämasside murdumise probleemseks sündmuse suhteliselt kiire ehk kohati lausa äkiline iseloom. «See ei ole päris selline, nagu oli Pärnu üleujutus aastal 2005, kui asjad toimusid tundidega. Aga kuivõrd igasugused murdumised on äkilised protsessid, siis on variant, et korraga murdub lahti küllalt suur tükk jääd,» selgitas Elken.

Ta juhtis tähelepanu ka asjaolule, et kui seni on räägitud umbes poolemeetrisest veetaseme tõusust aastaks 2100, siis värskes uuringus modelleeritud juhtum võib tähendada seda, et mereveetase tõuseb oluliselt kiiremini ehk juba järgnevate aastate jooksul.

Mida tähendaks see Eesti rannikualade jaoks? Elken tõi näite, et tõenäoliselt jääksid madalamad alad, näiteks luhad ja Matsalu piirkond, vee alla. Pärnu päris vee alla tema sõnul ei jääks.

Täna on teada, et tormi ajal võib Pärnus vesi tänavatele tungida siis, kui veetase on 1,6 meetrit üle keskmise. «Kui nüüd keskmine muutub, siis jah, vaikses olekus vesi tänavatel ei ole, aga juba mõõduka tuulega, mida esineb suhteliselt tihti, võib vesi tänavatele tungida. See tähendab, et madalate rannaäärsete alade eluolu on vaja ümber korraldada,» selgitas Elken.

See käib ka Haapsalu kohta – päris vee alla linn ei mattuks, ent rannaäärseid alasid võib taoline mereveetõus ohustada küll.

Mis saab aga siis, kui aastaks 2500 peaks mereveetase tõepoolest kerkima tervelt 15 meetri võrra? «Kes teab, mis selle aja peale võib kliimaga toimuda. On ka paralleelsed uuringud, mis väidavad, et järsult võib hoopis külmemaks minna,» sõnas Elken.

Tagasi üles