Riigikogu otsustas eile toetada õiguskantsler Ülle Madise ettepanekut ja asuda muutma välismaalaste seadust, mis ei luba anda kolmanda riigi kodanikule Eestisse samasoolise kooselupartneri juurde elama asumiseks elamisluba.
Riigikogu toetas samasooliste elamisloa osas seaduse muutmist
5. aprill 2016, 23:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õiguskantsleri ettepaneku poolt hääletas 42 saadikut, kelle hulgas oli 20 reformierakondlast, 15 sotsiaaldemokraati, viis Vabaerakonna fraktsiooni liiget ning kaks saadikut Isamaa ja Res Publica Liidust (IRL). Ettepaneku vastu oli 19 inimest, nende seas kogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon, üheksa IRLi ja kolm Keskerakonna saadikut. Kolm riigikogu liiget jäi erapooletuks ja 30 ei hääletanud.
Ettepaneku toetamisega sai parlamendi põhiseaduskomisjon ülesande algatada eelnõu, mis viiks seaduse põhiseadusega kooskõlla.
Õiguskantsler märkis ettepanekus, et kui praegu annab välismaalaste seadus kolmanda riigi kodanikule õiguse taotleda elamisluba Eestis resideeruva abikaasa juurde elama asumiseks, siis samasoolise kooselupartneri juurde elama asumiseks elamisluba anda ei saa. Samal ajal võivad Euroopa Liidu kodanikud ning ka mõnes teises euroliidu riigis resideerunud Eesti kodanikud samasoolise elukaaslase Eestisse kaasa võtta.
Madise sõnul nõuavad nii Eesti põhiseadus kui ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon inimeste võrdset kohtlemist kooselu võimaldamisel.
Probleemi ulatusest rääkides ütles Madise, et kolm vastavat elamisloataotlust on politsei- ja piirivalveametile juba esitatud ning lisaks on mitmel korral eitavalt vastatud küsimusele, kas on partnerile võimalik elamisluba taotleda.
«Meie poole on pöördunud ka Eesti LGBT Ühing. Nii et konkreetsed inimesed on olemas,» lisas õiguskantsler.
Ettepaneku vastu hääletanud IRLi kuuluv Ken-Marti Vaher ütles, et fraktsioon ei näe õiguskantsleri tõstatatud teemas põhiseadusvastasuse küsimust.
«Meie hinnangul on see, mis puudutab välismaalaste seaduses perekondade ühinemise temaatikat, selgelt poliitilise arutelu, poliitilise debati ja sellest tulenevalt ka poliitilise valiku teema, mitte n-ö juriidiline kohustus, kuigi sellisena on see meie ette toodud põhiseaduskomisjoni vahendusel,» lausus ta.