Washingtoni indiaani muuseum pakub rosoljeülevaadet

Tootem fuajees. Foto: Evelyn Kaldoja

Me küll ehitame, aga samas oleme ka avatud, lubab silt Washingtonis Ameerika Indiaanlase Muuseumi juures tänaval.

Nii ongi. Laupäeva hommikul kümme minutit enne kümmet ootab ukse taga avamisaega paarkümmend inimest. Valge Maja naabruses National Mallil asub veel kümme Smithsoniani muuseumi ning enamiku teiste juures paistab ootajaid rohkem – moodustunud on muljetavaldavad järjekorrad. See on kooskõlas statistikaga, mille järgi käib indiaanlaste muuseumis vähem rahvast kui üheski teises 19st Smithsoniani muuseumist.

Olles üks neist vähestest, kes oma tee ameeriklaste rahvusmuuseumite rea lõppu indiaanlaste juurde leiab, võib kaaskülastajate nappuse üle muidugi pigem rõõmustada. Mitte ainult pole vähem tunglemist, vaid väiksem on ka tõenäosus, et juhtud kõrvuti Euroopas harva, aga Ameerika Ühendriikides kahjuks parajalt sageli esineva muuseumilisega, kes oma emotsioone häälekalt väljendab.