Kaitsepolitsei aastaraamatus kirjeldatakse seika, kuidas telekanal Rossija käis Vao keskuses ja pagulasvastaste meeleavaldusel reportaaži tegemas, mis lõppes sellega, et kogu võttegrupi viisa tühistati.
Kuidas vene ajakirjanikud turistiviisaga Eestis propagandatööl käisid (8)
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
12. aprill 2016, 12:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nimelt kajastab Venemaa riigimeedia meeleldi pagulasvastaseid protestiaktsioone ja meeleolusid Euroopa Liidus. Ka Eestisse läkitati mullu ajakirjanikke, kellele anti töökäsuks kajastada pagulasvastaseid miitinguid, et nende taustal jätta Eestist mulje kui sallimatust ja vaenulikust riigist. See sobib Kremlile, kellel on vaja tõestust väidetele, et Balti riikide elanikud ei salli välismaalasi – nii pagulasi kui ka venelasi.
Nii toob kapo oma aastaraamatus välja juhtumi, kus mullu 13. oktoobril sisenes Eestisse Venemaa telekanali Rossija uudistesaate «Vesti» võttegrupp, kuhu kuulusid korrespondent Nikolai Vassiljev, kaameramees Sergei Ištšenko ja autojuht Aleksandr Fjodorov. Fjodorovile ja Vassiljevile oli vastavalt turismi ja äri eesmärgil viisa andnud Soome vabariik. Ištšenkol oli Leedu vabariigi väljastatud turistiviisa.
Võttegrupp sõitis aga Vao varjupaigataotlejate keskusesse, kus kapo kinnitusel sooviti tungivalt suhelda Süüriast pärit varjupaigataotlejatega. Lõpuks õnnestus vestelda pakistanlasega, kes teatas, et Eestis pagulasi ei sallita.
Töörelv Kremli propagandale
Kapole teadaolevalt oli Rossija võttegrupi eesmärk saada mõnelt Süüria põgenikult muuhulgas kinnitust, et Venemaa sõjaline sekkumine Süürias on põhjendatud terroristide rünnakute ja põgenikevoo peatamiseks. Ühestki teisest riigist pärit elanike vastu huvi ei tuntud (sh. Ukraina).
14. oktoobril toimus Tallinnas pagulasvastane meeleavaldus «Mehitatud piirivalve taastamine EV piiridel». Sellel osalema kutsus aktiivselt Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) ja Rahva Ühtsuse Erakond (RÜE).
Tõrvikutega rongkäigulised liikusid Vabaduse väljaku kaudu Toompeale. Postimees kirjutas juba siis, et kohale oli saabunud ka Vene telekanalid, kes on varem tõrvikrongkäike kontekstist välja rebinud ja tõlgendanud kui natsismipooldajate meeleavaldust.
Põhiallikas Ojuland
Väga rassistlikud plakatid palus korraldaja siiski eemaldada. Nii juhtus ka mehega, kes kandis plakatit kirjaga «aga kui sinu õe vägistaks ja tapaks neeger».
Kapo aastaraamatust selgub, et Rossija töötajad olid tõesti kohal – filmisid toimuvat ja intervjueerisid osalejaid, korraldajaid. Ennekõike Kristiina Ojulandi.
Õhtul toimunud tõrvikurongkäiku Rossija töötajad ei jälginud. Selle põhjuseks võib kapo hinnangul olla politsei huvi võttegrupi vastu, aga ka asjaolu, et vajalik materjal oli juba koos.
Vaost ja Toompealt saadi Venemaa propagandat toetavad sõnumid: pagulased (ja teised rahvused) ei ole Eestis teretulnud, Brüssel dikteerib Eesti elu ja otsuseid, Putini tegevus Süürias on õigustatud.
Kardavad kaotada auditooriumi
Kui Rossija meeskond hakkas 15. oktoobril Eestist lahkuma, pidas PPA töötajad nad kinni, sest nad olid valetanud viisataotlustes riigis viibimise eesmärkide kohta. Menetluse järel lubati neil lahkuda Venemaale.
Viisad tühistati, sest võttegrupp viibis samade turistiviisade alusel, aga tööülesandeid täites Eestis ka septembrikuus. Fjodorovile on Eesti varemgi keeldunud väljastamast turismi eesmärgil viisat, kui ta üritas 2010. aastal siia reisida propagandaülesandeid täitma.
Kaitsepolitsei aastaraamatus tuuakse veel välja, et Venemaa pöörab suurt tähelepanu oma sõnumite kajastamisele rahvusvahelises meedias. Sellele kaasaaitamiseks rahastatakse uute meediaressursside loomist välismaal, sealhulgas Eestis.
Kartes kaotada oma Eesti auditooriumi, tegid Venemaa riiklikud propagandakanalid 2015. aasta augustis-septembris mitu katset sildistada uut Eesti Rahvusringhäälingu venekeelset telekanalit ETV+ kui Eesti valitsuse hääletoru või seda lihtsalt alavääristada.
Näiteks jõudis 26. juulil «Vesti» eetrisse lugu pealkirjaga «Eesti soovib unustada kõik venepärase ja loob venekeelse telekanali». Saatega edastati vajalikke sõnumeid – venekeelse vähemuse tagakiusamine, vene ohuga liialdamine. Veel väideti, et ametlikul tasandil on Venemaa kolleegidega suhtlemine keelatud. Samuti väideti, et kanal hakkab vahendama Eesti valitsuse ette antud juhtnööre ja propagandat. Videos esinesid Dmitri Klenski, Aleksei Semjonov, Märt Sults, Mihhail Kõlvart ja Alisa Bilntsova.
Häda Sputniku käivitamisega
Veel kirjutab kapo oma aastaraamatus, milliseid ponnistusi tuli teha, et käivitada Eestis propagandakanal Sputnik. Eelmisest aastast tegeleb Venemaa riiklik meediakompanii Rossija Segodnja Eestis esinduse ning Sputniku eesti- ja venekeelse portaali loomisega.
Sputniku tööd Balti riikides suunab Andrei Blagodõrenko. Eesti esindust kureerivad Moskvast Marina Perekrestova ja Liana Minasjan.
Mullu juulis võeti tööle Rossija Segodnja Eesti esinduse juht Jelena Tšerõševa ja septembris avati Tallinna Äripangas arvelduskonto. Viimase arestis rahapesu andmebüroo, kuna Rossija Segodnja peadirektorile Dmitri Kisseljovile ja temaga seotud ettevõtetele on kehtestatud ELi sanktsioonid seoses Ukraina-vastase tegevusega.
Kapo teada korraldati enamikule Sputniku Eesti toimetuse töötajatele Moskvas Rossija Segodnja peakorteris «erialane koolitus». Eranditult kõik Eestist värvatud Sputniku töötajad läbisid enne lepingute sõlmimist Rossija Segodnja taustakontrolli.
Internetiportaali avamist Eestis lükati aga korduvalt edasi. Eelkõige tingisid viivituse raskused ajakirjandusliku tegevuse jaoks piisava eesti keele oskusega ajakirjanike leidmisel ja paljude potentsiaalsete kandidaatide soovimatus naaberriigi propagandas osaleda.
Lõpuks käivitati portaal tänavu 24. veebruaril.