Opositsiooniline Vabaerakonna fraktsioon teatas täna korraldatud pressikonverentsil, et riigile kuuluvate krediitkaartide hulk on nende arvates liiga suur, maksevahendite kasutuses leidub anomaaliaid ning selle üle puudub järjepidev kontroll.
Ammas: riigi krediitkaartide kasutuses leidub kummalisi anomaaliaid (3)
12. aprill 2016, 19:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühelegi kuriteole erakond jälile ei saanud. «Me avastasime teatud anomaaliad ja veidraid asju,» lausus Vabaerakonna fraktsiooni aseesimees Andres Ammas.
Pärast PPA peadirektori Elmar Vaheri juhtumit hakkas parteid huvitama, kui palju krediitkaarte Eestis kokku kasutusel on, kes ja milleks neid kasutavad ning kuidas toimub selle üle järelevalve.
Ministeeriumidele saadetud järelepärimiste vastustest selgus, et kokku on selliseid krediitkaarte üle 170, kuid nende arv pidevalt muutub. Vabaerakonna hinnangul on seda liiga palju. «Pangakaartide rohkus on kummastav,» lausus Ammas.
Kokku on pangakaarte kasutatud pisut rohkem kui poole miljoni euro eest. «Selline suva ja heitlikkus nende krediitkaartide andmisel ja kasutamisel on juba esimesel vaatlusel silmatorkav. Mitme allasutuse käsutuses on krediitkaarte, mille vajalikkuses võib ilmselt kahelda,» nentis Ammas.
Näiteks küsib partei, miks on rahandusministeeriumi haldusalas Pärnu-, Harju,- ja Saaremaa maavanemal krediitkaart, aga teistel maavanematel ei ole ja miks üldse peab maavanemal olema riigi krediitkaart, sest aktiivset välissuhtlust ja esindusfunktsioone maavanemal tegelikult ei ole.
Samuti, miks Sillamäe kutsekooli finantsist, Haapsalu kutsehariduskeskuse välissuhtluse koordinaator, Järvamaa kutsehariduskeskuse direktor ja Viljandi kutseõppekeskuse direktor omavad krediitkaarti, aga teised suured õppeasutused, sh riigigümnaasiumid, mitte.
Ka ei ole erakonna arvates arusaadav, miks on Eesti Kunstimuuseumi allmuuseumite juhtidel ja Saaremaa muuseumi direktoril riigi krediitkaart, aga paljude teiste muuseumide direktoritel mitte.
Ammase sõnul näitab nende analüüs, et krediitkaartide andmine on küllaltki kergekäeline ja sõltub liiga palju asutuse juhi suvast. «Väga huvitav oli tähelepanek, et pea iga ministeeriumi haldusalas kasutatakse veel ka deebetkaarte. Ausalt öeldes selle peale me esialgu ei tulnudki, sest oli raske aimata, miks võiks deebetkaarte vaja minna.»
Millele kulub 3.20?
Deebetkaarte Vabaerakonna vaatlus ei hõlmanud, mistõttu on kokkuvõttes kaarte rohkem. Kaartide rohkus riigiasutustes tekitab erakonna jaoks lisaküsimusi riskide ja maksevahendite vajalikkuse osas.
Krediitkaardi kasutamine on üldiselt mõeldud kasutamiseks erandkorras ja Eestist väljaspool esinduskulude täitmiseks. Kaitseministeeriumi haldusalas kordub näiteks krediitkaardiga tehtud kulutus 3.20.
«Siis võib igaüks fantaseerida, mida selle 3.20 eest saab osta. Kas seda ikka kasutatakse lähetuse või transpordikulude jaoks või saab selle mõne kopsaka prae näiteks,» rääkis riigikogulane Ammas. Ka välisesindustes on krediitkaartide kasutamine nende hinnangul ebaühtlane.
«Huvitav on märkida, et kui peaaegu kõik ministeeriumid näevad seda infot avalikuna, siis siseministeerium üles, et see info on asutusesiseseks kasutuseks. Miks just siseministeerium, miks asutusesiseseks, see jääb meile hetkel mõistatuseks,» sõnas Ammas.
Krediitkaartide kasutamise puhul ei ole alati tagatud jooksev kontroll või sõltumatu järelevalve. «Võib juhtuda, et selle ametniku, kellel on krediitkaardi kasutuse viseerimise õigus, püsimine oma ametis sõltub sellest isikust, kelle kulutusi ta viseerib,» tõi Ammas välja.
«Ametisisesed kontrollid ja auditid on väga haruldased, järelevalvajad ei ole piisavalt kaitstud mõjutamise eest. Riigikontroll kontrollib ministeeriume küll igal aastal, aga ei suuda arusaadavalt maksevahendite kasutuse teemasse üksikasjalikult süveneda,» ütles ta.
Vabaerakond nentis, et ilmselt vajab teema veel uurimist ja analüüsimist, mida nemad pole jõudnud teha, nii pole vaadatud ka iga kaardiga tehtud oste lähemalt.
Täna esitasid nad riigikogu menetlusse eelnõu, millega valitsusele tehakse ettepanek viia läbi kaardikasutuse süvaanalüüs, tõhustada kontrolli ning panna ministeeriumitele kohustuseks avaldada igal aastal krediitkaardi kasutuse ülevaateid.
Krediitkaardinduse aluseks võiks nende arvates võtta Euroopa Komisjoni praktika. Euroopa Komisjon kasutab korporatiivseid krediitkaarte, mille puhul on kaart seotud kasutaja isikliku pangakontoga ning asutus tagab vaid krediidilimiidi. Nii saab maksta erinevate ostude eest – isiklikest kuni tööalasteni, kuid kui soovitakse ostu hüvitamist, siis tuleb selle kohta asutusele esitada tagantjärele taotlus.
Korporatiivkaardi kasutamine peaks Vabaerakonna arvates tööalaselt olema võimalik vaid majutuse, transpordi ja hädavajalike esinduskulude puhul.