Riigikogu ei toetanud väärteotrahvide kahekordistamist (23)
13. aprill 2016, 14:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogus jäid täna napilt vastu võtmata seadusemuudatused, mis oleks tõstnud väärteotrahvide määramise aluseks oleva trahviühiku suuruse neljalt kaheksale eurole.
Eelnõu poolt hääletas 50 Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) saadikut, samas kui vastuvõtmiseks vajanuksid muudatused vähemalt 51 häält. Hääletustulemus teenis riigikogu suures saalis välja aplausi.
Reformierakondlast toetasid eelnõu vastuvõtmist Yoko Alender, Deniss Boroditš, Remo Holsmer, Jüri Jaanson, Liina Kersna, Toomas Kivimägi, Eerik-Niiles Kross, Kristjan Kõljalg, Ants Laaneots, Kalle Laanet, Maris Lauri, Lauri Luik, Meelis Mälberg, Kalle Palling, Keit Pentus-Rosimannus, Heidy Purga, Laine Randjärv, Valdo Randpere, Andre Sepp, Imre Sooäär, Urve Tiidus, Vilja Toomast ja Terje Trei.
SDEst andsid muudatuste poolt hääle Andres Anvelt, Kalev Kotkas, Kalvi Kõva, Helmen Kütt, Jaanus Marrandi, Marianne Mikko, Eiki Nestor, Ivari Padar, Urve Palo, Heljo Pikhof, Mihkel Raud, Mark Soosaar, Tanel Talve ja Rainer Vakra ning IRList Raivo Aeg, Maire Aunaste, Siim Kiisler, Aivar Kokk, Viktoria Ladõnskaja, Andres Metsoja, Kalle Muuli, Mart Nutt, Juhan Parts, Helir-Valdor Seeder, Priit Sibul, Ken-Marti Vaher ja Einar Vallbaum.
Eelnõu vastu hääletas 42 riigikogu liiget, kelle hulka kuulusid opositsioonisaadikute kõrval ka reformierakondlased Igor Gräzin, Madis Milling ja Anne Sulling.
Keskerakonnast olid muudatustele vastu Dmitri Dmitrijev, Enn Eesmaa, Peeter Ernits, Olga Ivanova, Jaanus Karilaid, Valeri Korb, Siret Kotka, Heimar Lenk, Aadu Must, Andrei Novikov, Anneli Ott, Rein Ratas, Martin Repinski, Mailis Reps, Kersti Sarapuu, Erki Savisaar, Kadri Simson, Mihhail Stalnuhhin, Märt Sults, Tarmo Tamm, Marika Tuus-Laul, Viktor Vassiljev, Vladimir Velman ja Toomas Vitsut, Vabaerakonna fraktsioonist Jüri Adams, Andres Ammas, Krista Aru, Monika Haukanõmm, Andres Herkel, Külliki Kübarsepp, Ain Lutsepp ja Artur Talvik ning Konservatiivsest Rahvaerakonnast Mart Helme, Martin Helme, Uno Kaskpeit, Jaak Madison, Raivo Põldaru, Henn Põlluaas ja Arno Sild.
Üks saadik, Reformierakonda kuuluv Aivar Sõerd hääletusel ei osalenud. Istungilt puudusid reformierakondlased Johannes Kert, Martin Kukk ja Mati Raidma, sotsiaaldemokraat Sven Mikser, IRLi kuuluv Marko Mihkelson ning keskerakondlased Mihhail Korb, Oudekki Loone ja Jüri Ratas.
Muudatustele vastu hääletanud Keskerakonna fraktsioon leidis, et trahvimäärade kahekordistamine ei ole eesmärgipärane ega vastuvõetav. Keskerakondlase Toomas Vitsuti sõnul on koalitsioonierakondade esindajad põhjendanud muudatusi väitega, et trahvimäärad ei ole 15 aastat tõusnud, kuid tema hinnangul pole see mingi õigustus.
Vitsuti sõnul peab karistuspoliitika eesmärk olema tõkestada vastuvõetamatut käitumist, mitte koguda varjatult maksuraha. Samuti ei saa trahve tema hinnangul tõsta üleöö, vaid seda peaks tegema järk-järgult.
Liiga järskuks pidas eelnõuga ette nähtud trahvimäärade tõusu ka Vabaerakonna fraktsioon. Vabaerakondlase Külliki Kübarsepa hinnangul ei saa trahvimäärasid tõsta selliste hüpetega, mis käivad rahvale üle jõu. Samuti on eelnõu tema sõnul toores, ei arvesta valdkonna spetsialistide arvamusega ega anna vastust, mis trahvipoliitikast edasi saab. «Riigikogu peab lõpetama valitsuse poolikute lahenduste vastuvõtmise,» ütles ta enne hääletust.
Vabaerakonna esimees Andres Herkel teatas hääletuse järel, et muudatuste vastuvõtmise ebaõnnestumine on küllaldast häältehulka omava koalitsiooni esimene suur läbikukkumine riigikogus. Tema hinnangul võib hääletus olla koalitsiooni suurema murenemise algus ehk sellele võivad järgneda mitmed uued läbikukkumised. «Tähelepanuväärne on seejuures see, et oluline vastuhakk sai alguse just koalitsiooni juhterakonnast,» ütles ta.
Teiseks võib juhtunu tema sõnul viia ka valitsuse halva poliitika revideerimiseni. «Paremal juhul asendub riigieelarve täitmine ükskõik mis vahenditega mõistlikuma maksu-, karistus- ja muu poliitikaga,» märkis Herkel, kelle sõnul peab Vabaerakond õigeks teist, kuid tõenäolisemaks esimest varianti.
Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni esimees Martin Helme nimetas eelnõu rahvavaenulikuks. Tema sõnul muutuks politsei eelnõuga rahakorjamise asutuseks, mille töötajad hakkaksid tegelema kõigega peale kuritegevuse ja kõigiga peale kurjategijate. «Sellel on mitmekordselt halvad tagajärjed, sest nii liigume taoliste ühiskondade poole, mida peetakse pigem autokraatlikuks, kus politseinikke ei nähta mitte tavaliste kodanike abistajatena, vaid pigem vaenlastena,» ütles ta riigikogus.
Helme kutsus koalitsioonipoliitikuid ka mõtlema, miks on võimuparteide populaarsus olnud opositsioonierakondadest juba pea aasta aega madalam, ning leidis, et selles on süüdi nende enda otsused. «Ei ole mõtet süüdistada opositsiooni, kui te iga päev võtate vastu otsuseid, millega annate meile malaka, millega ennast materdada,» ütles ta ja lubas, et EKRE ei jäta seda malakat kasutamata.
Muudatused pidid lõpphääletusele jõudma juba 23. märtsil, kuid vahetult enne seda võeti eelnõu õiguskomisjoni ettepanekul päevakorrast välja. Õiguskomisjoni liikmed selgitasid, et soovisid saada justiitsministrilt ülevaate, kui kaugele on ministeerium väärteotrahvide suuruse ja määramispõhimõtete analüüsimisega jõudnud ning millal järgneb analüüsile eelnõu, mis muudaks trahvipoliitika paindlikumaks.
Eelnõu oleks karistusseadustikus tõstnud väärteotrahvide määramise aluseks oleva trahviühiku suuruse neljalt kaheksale eurole. Väärteotrahvi maksimaalne summa oleks kasvanud 1200 eurolt 2400 eurole ning trahvi miinimummäär vähenenud kolmelt ühikult ehk 12 eurolt ühe ühiku ehk kaheksa euroni. Trahvi vabatahtliku tasumise aeg oleks pikenenud 15-lt 45 päevani.
Trahviühiku tõusuga seoses oleks suurenenud ka kiiruseületamise eest määratavad hoiatustrahvid, mille arvestamise aluseks oleks senise kolme euro asemel võetud viis eurot.
Justiitsministeerium põhjendas trahvitõusu soovi asjaoluga, et alates 2001. aastast pole trahvid sama hästi kui tõusnud ning neil pole korrarikkujaile enam distsiplineerivat mõju. Viimane kosmeetiline muudatus tehti Eesti ühinemisel euroga 2011. aastal, kui trahviühiku suurus ümardati 3,8-lt neljale eurole.