Zaatari põgenikelaager on Jordaania suuruselt neljas linn

Aerofoto Jordaanias asuvast Zataari põgenikelaagrist. Foto: SCANPIX/REUTERS

Laager, mis asub vaid 15 kilomeetri kaugusel Süüria piirist, avati ametlikult 29. juulil 2012, et majutada 2011. aastal puhkenud Süüria kodusõja eest Jordaaniasse põgenevaid inimesi. Paljudest laagri konteinerelamutest on saamas kodud, kus on olemas ka telepilt ja hädapärane kööginurk, mida tavaliselt põgenikelaagrist ei leia. Seega ongi Zaataris praegu omapärane hübriidasustus, mis meenutab kohati juba linna, aga on siiski ikka veel laager. Igal juhul on see elanike arvult juba ületanud naabruses asuva Al-Mafraqi linna ja on praegu Jordaania suuruselt neljas asustus.

Konflikti jätkumine tähendab lisaks Euroopale ka pidevat põgenikekoormat naaberriikidele. 6,2 miljoni elanikuga Jordaanias on Süüria pagulasi praeguseks üle 1,5 miljoni. 80 000 neist elab üle viie ruutkilomeetri suurusel alal keset Jordaania kõrbe, kus asub aina paisuv Zaatari põgenikelaager. See on aga vähem kui 10 protsenti Jordaaniasse põgenenud süürlastest. Enamik neist elab Jordaania linnades ja külades, mis paneb riigi tugeva surve alla. Algul võõrustasid pagulasi nende sugulased, sõbrad ja kohalikud kogukonnad, kuid sissevoolu suurenedes polnud Jordaanial polnud muud valikut kui avada ka eraldi laagrid.

Konkurents töö- ja koolikohtadele ning veevarudele on pagulaste tõttu suurem. Keerulisim probleem ongi vesi, sest Zaatari püstitati keset kõrbe ja Jordaania on üks enim veenappuse all kannatavaid riike maailmas. Lisaks süürlastele tuleb Jordaanial hakkama saada ka pagulaste vooga Palestiinast ja Iraagist.