T, 29.11.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Sirk: autos alkoholitarvitamise keelamine või mittekeelamine on ühiskondliku diskussiooni koht

Nele-Mai Olup
, reporter
Sirk: autos alkoholitarvitamise keelamine või mittekeelamine on ühiskondliku diskussiooni koht
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 5
Indrek Sirk
Indrek Sirk Foto: Peeter Langovits

Liiklusjurist Indrek Sirgi sõnul on igati positiivne alkoholi autost ja autojuhtimisest eemal hoida, kuid see, kas autos tuleks kaasreisijate alkoholitarvitamine teiste riikide eeskujul keelata, on ühiskondliku diskussiooni koht.

Sirgi sõnul kehtib avatud alkoholipudeli keeld mitmetes Ameerika Ühendriikide osariikides, kuid meie seadustest lähtuvalt ei ole Eestis autos alkoholitarvitamine keelatud.

Sirk selgitas kaasreisijate alkoholitarvitamise keelu tagamaid sellega, et joobes kaassõitja võib juhi tähelepanu häirida. «Autosõit on autosõit, ka kaassõitjatel pole vaja millegi muuga tegeleda,» ütles Sirk. «Samuti võib juhil tekkida kiusatus sellest samast alkoholipudelist juua,» lisas ta. 

Lahendust tuleb otsida ühiskondlikust hinnangust

Liiklusohutusspetsialistina ütles Sirk, et keelul oleks kindlasti ka Eesti liiklusele positiivne mõju. «See, et alkohol on võimalikult eemal autojuhtimisest, on ainult positiivne,» kommenteeris Sirk. Samas pole tema sõnul tegu probleemiga, mida liikluseksperdid peaksid hakkama reguleerima.

Sirk selgitas, et lahendus ei saa olla ekspertide ja spetsialistide ettekirjutustes, kuivõrd üldises ühiskondlikus hinnangus. «Liiklusekspert ütleb kindlasti, et parem on, kui alkoholipudelit ei ole üldse salongis, sest kindlasti võib see kaasa tuua mingi riski,» selgitas ta. «Aga kas see on mõistlik, kas peame oma kodanikele nii suuri piiranguid peale panema, kas me siis üldse ei usalda neid enam?» küsis Sirk.

Tema sõnul tuleb neis küsimustes otsida tasakaalu liiklusohutuse, terve mõistuse ja ühiskondliku arvamuse vahel ning nii välja selgitada, kas keeldu on vaja või ehk piisab ka sellest, et autodes alkoholitarvitamist lihtsalt taunida.

Õiguskomisjoni esimehe Heljo Pikhofi ja Sotsiaalkomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul pole viimase aasta jooksul autos alkoholitarvitamise teemat komisjonides tõstatatud. Koka sõnul võiks teema olla päevakorras «Mõte ei ole halb,» kommenteeris Kokk. «Ma ei kujuta ette, et keegi autos alkoholi tarvitaks samal ajal, kui ma sõidan, sest see segab juhti, tähelepanu hajub,» põhjendas ta.

Kaassõitjal on ka praegu keelatud autojuhti segada

Sirk tõdes, et ka Eestis ette tulnud olukordi, kus kaine juht ei suuda autot juhtida, sest kaassõitja segab teda. «Seadustes on kaassõitja vastutust laiendatud ja kaassõitja ei tohi ka praegu kehtivate seaduste järgi juhti häirida,» ütles Sirk.

Isikut, kes juhti sellisel määral segab, et see mõjutab sõiduki liikumist, saab Sirgi sõnul lugeda samuti juhiks, rääkimata sellest, kui auto omanik või valdaja annab auto juhtimise üle joobes juhile ning neil juhtudel saab teda vastutusele võtta.

«Ehk siis olukorras, kus kaine inimene on roolis ja tema kõrval on purjus inimene rabab järsku kinni roolist, mistõttu auto kaotab juhitavuse, loetakse juhiks seesama purjus kaassõitja ja teda saab karistada,» tõi Sirk näite.

Sirk lisas, et teemadering on laiem kui vaid üks lahtine alkoholipudel, kuid eraldi teemana ei ole tema sõnul mõtet sellele ressurssi raisata, mistõttu võiks autos alkoholitarvitamise keeldu võtta lihtsalt ühe meetmena joobes juhtide vähendamiseks.

«Teema tasuks päevakorrale tõsta seoses justiitsministeeriumi väljatöötamiskava paketiga joobes juhtide ohjeldamiseks, mis ühe meetmena räägib ka sellest, et näha ette vastutus isikule, kes viibib alkoholi tarvitanud juhi sõidukis,» pakkus Sirk. «Selle meetme raames võiks öelda, et autos on alkoholitarvitamine või lahtise pudeli hoidmine keelatud.»

Teema on varem esile kerkinud

2013. aastal tegi Harju maakonna ekspertkomisjon majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku muuta seadust ja keelata alkoholitarvitamine sõidukites analoogselt alkoholitarvitamise keelustamisega avalikes kohtades.

«See komisjon teeb igal aasta kokkuvõte eelmise aasta liiklusõnnetustest, kus inimene on hukkunud või vähemalt viis inimest saanud vigastada,» kommenteeris Sirk. «Ehk siis nad ei uuri mitte kõiki eelmise aasta liiklusõnnetusi, vaid mingisugust osa raskemaid ja ju siis tol aastal tuli mingisuguse õnnetuse põhjusena välja see, et autos tarvitati alkoholi ja see võis kuidagi ka juhti mõjutada.»

Sirgi sõnul on komisjoni ettepanekute pinnas olnud suhteliselt viljatu. «Kui võimalik, siis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ametnikud arvestavad ettepanekuid seadusloomes, aga väga sageli jäetakse need tähelepanuta või pannakse kuhugi ootenimekirja,» ütles Sirk.

Paljud ettepanekud on Sirgi sõnul sellised, mida pole võimalik juurutada või pole võimalik seda lähiajal teha, enamasti just majanduslikel põhjustel.

Märksõnad
Tagasi üles