Galerii: Tallinna kesklinna eksinud händkakk tõmbas vareseid ligi

Täna lõuna paiku märkasid tähelepanelikud inimesed, et Tallinna kesklinnas, Maakri tänava äärse puu otsas istub kakk, täpsemalt Eesti metsade levinuim kakk ehk händkakk, kes ei teinud suurt välja tema ümber sagivatest varestest.

Osavõtlikud inimesed püüdsid kakku ründavaid vareseid eemale peletada ning helistasid nii Tallinna abitelefonile kui keskkonnaametisse. Lõpuks saabus sündmuskohale Tiit Koit keskonnaametist, kes helistas nii päästeametisse kui ka ornitoloogidele.

Linnuteadlased soovitasid oodata pimeda saabumist, et kakk leiaks ise kodutee. Varestele peaks ta vastu saama, sest on neist tugevam.

Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal ütles Postimees.ee'le, et eks ka kakulistel on paksu lumega raske hiiri ja muud söögipoolist leida, mistõttu nad võivad küll linna tulla ning luurata, kas saavad järsku tuvi või midagi muud kätte.

«Kui inimesed näevad linnas kakku puu ostas istumas, ega nad ei peagi siis midagi ette võtma – las ta istub rahulikult edasi,» ütles Kaal.

«Ilmselt pakuvad Maakri tänava ja selle ümbruse restoranide prügikastide juures toimetavad rotid, varblased ja teised pisielukad kakule kindlamat toiduvaru kui metsas poolemeetrise lumekihi all olevad hiired. Varesed loomulikukult sõimavad kakke, kui neid näevad, aga kakk tahaks rohkem õhtuvarjus jahile minna.»

Kaal märkis, et mäletab oma tudengipõlvest Tartus, kui ootas bussi ja nägi, kuidas kakk võttis laternaposti otsast tuvi ära.

Ta lisas, et ega enamik öökulle Eestist talveks minema ei lenda, vaid üksikud liigid teevad seda. Samas võib paar kakuliste liiki põhja poolt meile tulla, kui seal liiga karmiks pakaseks läheb.

Kaal märkis, et kodukakk on majade ümber kogu aeg, händkakk, kes tavaliselt metsades liigub, võib samuti talvel inimeste lähedusse sattuda. Soomest võib siia tulla habekakk, keda Eestis elab alla kümne paari. Samuti võib põhjanaabrite juurest meile jõuda vöötkakk, kes Eestis üldse ei pesitse.

Tagasi üles