Viljandi politseijaoskonna juht selgitas, et politseil ei olnud reedel enne sealses kortermajas aset leidnud tulistamist põhjust trepikotta pääsemiseks välisust maha murda.
Politsei selgitab, miks Viljandis kortermaja ust enne tulistamist maha ei murtud
19. aprill 2016, 13:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valuoja puiesteelt laekus reedel kella 12.15 paiku teade, et trepikojast kostis ühe ukse taga laamendamist ja lõhkumist. Kõne ajal oli koridoris vaikus.
Hinnates teate sisu ning asjaolu, et vahetut kõrgendatud ohtu kellelegi sel ajal ei olnud, anti väljakutsele madalam prioriteet ning sündmuskohale saadeti üks politseipatrull, kes saabus sündmuskohale kella 12.25 paiku.
Trepikoja uks oli lukus, mistõttu helistas kohapealne patrull sealtsamast teatajale tagasi.
«Sündmuskohal märke vahetust kõrgendatud ohust endiselt ei olnud, ka ei olnud trepikojas sel ajal näha mingit liikumist ega muid asjaolusid, mis vahetule ohule võiks viidata. Helistaja oli rahulik ning kordas kohapeal olevale politseinikule, et kuulis trepikojas lõhkumist,» selgitas sündmusi Viljandi politseijaoskonna juht Künter Pedosk.
Politsei küsis samas kõnes naiselt võtit, et trepikoda üle kontrollida.
«Samal ajal kuulis kohapeal olev patrull trepikojast tulistamisele sarnanevat heli, mis oli kohene märk kõrgendatud ohust. Laske kuuldes varjus patrull trepikoja parempoolse nurga taha, kust omakorda raadiojaama teel enne sekkumist lisajõude kiirelt appi kutsuti,» kirjeldas Pedosk.
«Kuna kohapealne patrull on politseile silmadeks ja kõrvadeks sündmuskohal, on ülioluline vahendada kiire info kriitilisest olukorrast piirkonna teistele politseijõududele ning kutsuda nad appi,» jätkas Pedosk. Sellel ajal avanes ka trepikoja uks seestpoolt ning mees püüdis põgeneda suunaga trepikojast vasakule poole, maja nurga taha. Seal pidas talle järgnenud politseipatrull mehe ka kohe kinni.
Pedosk kinnitas, et politseil on kõrgendatud ohu korral kõik õigused ja võimalused uksi avada ja eemalda või purustada teisi takistusi. «Kui uksel on klaas, purustatakse see teleskoopnuiaga, õblukesemad uksed saab maha võtta füüsilise jõu, näiteks jalahoobiga, ukseluku murdmisel kasutatakse vajadusel ka vastavat lõiketehnikat, mis on päästevarustuses,» selgitas ta.
Varem kinnises raviasutuses viibinud 38-aastane mees murdis reedel oma kodus lahti ema elukaaslasele, endisele politseiteenistujale kuuluva relvakapi ja lasi Viljandi kortermaja trepikojas maha juhusliku 39-aastase mehe.