Valitsus ei toeta põgenike automaatset ümberjagamist (1)
19. aprill 2016, 17:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsus otsustas tänasel kabinetinõupidamisel, et Eesti ei toeta ülehomsel Euroopa Liidu (EL) justiits- ja siseasjade nõukogu istungil Dublini süsteemi aluspõhimõtete muutmist ja põgenike automaatset ümberjagamist.
«Me ei toeta aluspõhimõtete muutmist ning varjupaigataotlejate automaatset ümberjagamist, nagu Euroopa Komisjon ühe lahendusena ette näeb. Peame arvestama liikmesriikide seisukohtadega - keskenduma kriisile, toetama abivajajaid nagu täna, aga olema ka senisest tunduvalt efektiivsemad,» ütles peaminister Taavi Rõivas.
Justiits- ja siseministrid kogunevad neljapäeval arutama Euroopa ühtse varjupaigasüsteemi reformi. Euroopa varjupaigasüsteemi üheks aluseks on põhimõte, mille kohaselt vastutab varjupaiga andmise otsuse eest riik, mille kaudu taotleja ELi siseneb.
Euroopa Komisjoni hinnangul ei ole praegune süsteem loodud pikaajalise ja ulatusliku kriisiga toimetulekuks ning on esitanud omapoolsed ettepanekud, kuidas süsteemi reformida. Muuhulgas kaalub komisjon senise nn esimese riigi põhimõtte muutmist selliselt, et jaotusvõime alusel jagatakse põgenikud automaatselt kõikide riikide vahel solidaarsuse alusel laiali. Ülehomsel kohtumisel toimubki värskete ettepanekute üle esmane arutelu.
Valitsus kiitis heaks siseminister Hanno Pevkuri ettepaneku kehtiva Dublini süsteemi aluspõhimõtete säilimiseks, mille kohaselt vastutab nii piirikontrolli kui varjupaigataotluse eest ennekõike vastav välispiiririik. «Esimese liikmesriigi vastutuse põhimõte on tavatingimustes äärmiselt oluline, tagamaks Schengeni piirkonna ning selle välispiiride kontrolli toimimist,» selgitas Pevkur.
Valitsus rõhutas, et Eesti on valmis kriisiolukorras aitama teisi liikmesriike ning rahvusvahelist kaitset vajavaid isikuid, kuid arvestades Eesti võimekust, rahvastiku ja majanduse osakaalu Euroopa Liidus. Lisaks peab rändevaldkonna kriiside lahendamise meetmete otsustamine olema valitsuse hinnangul liikmesriikide ja nõukogu pädevuses. Otsusele peaks eelnema Euroopa piirivalveagentuuri sekkumine ja hinnang kriisiolukorra kohta või kriisiolukorda sattunud liikmesriigi abipalve.
Eesti jaoks on oluline, et kriisimeetmed oleks suunatud ainult neile inimestele, kelle rahvusvahelise kaitse vajadus on tuvastatud ning kelle puhul on tehtud kindlaks, et nad ei kujuta ohtu avalikule korrale ja julgeolekule. Valitsuse jaoks on ka oluline pagulaste soov Eestisse ümber paikneda.