Ida-Viru gäng tõi Eestisse poolsada vietnamlast

Lõuna ringkonnaprokuröri Aro Siinmaa kinnitusel sai jaht läinud nädalal 11 vietnamlasega piiri lähistel vahele jäänud inimkaubitsejatele alguse juba mullu novembris, kui riiki toimetati 15 vietnamlast ja vahistati kaks jõugu liiget.

«Edasise uurimise käigus ilmneski, et tegu pole juhusliku katsetusega, vaid toimib kindla rollide jaotusega õlitatud süsteem,» lausus Siinmaa. «Teatud isikud on valmis kogu aeg reageerima uutele «kauba» tarnetele.» Just kaubana neid inimesi prokuröri sõnul koheldaksegi.

Niisiis uuribki politsei praegu tegelikult nelja sama seltskonna poolt läbi viidud inimkaubandusjuhtumit, millega üle piiri toimetati alates oktoobrist kokku poolsada vietnamlast. Kahel juhul on kurjategijatel seega õnnestunud vietnamlased toimetada riigist edasi.

Seda, kust täpsemalt vietnamlased seekord üle piiri toimetati, Siinmaa ei öelnud. «Nad ületasid piiri ebaseaduslikult selleks mitte ette nähtud kohas ja siis olid kiiresti kohal vastava ülesandega inimesed, et laadida nad sõidukisse ja lahkuda piiritsoonist võimalikult ruttu.» Niisiis selgus, et Ford Mondeo pagasiruumi mahub lausa 11 vietnamlast.

Edasi plaanisid kurjategijad laadida vietnamlased ringi selleks kohale toodud veoki haagisesse ning toimetada Poola. Külmikhaagis oli täidetud suuresti küttepuudega, vietnamlased pidanuks mahtuma haagise esiosas küttepuude vahel asunud peidikusse. «Veok oli kohandatud ümber nende varjamiseks võõraste silmade eest, mitte lähtuvalt nende mugavusest,» lisas Siinmaa. «Sellise teekonna käigus oleks nende tervis kindlasti kahjustada saanud.»

Vietnamlaste toimetamiseks kagupiirilt sisemaale oli kasutusel eraldi saateauto, samuti olid saateautod planeeritud edasi Poola suunduva veoauto liikumise kindlustamiseks.

Kinni peetud smugeldajatest polnud keegi relvastatud, nad ei osutanud ka füüsilist vastupanu. Kuut inimest kahtlustatakse praegu nii kuritegelikku ühendusse kuulumises, inimkaubanduses kui välismaalase ebaseaduslikus toimetamises üle kontrolljoone. Siinmaa kinnitusel ei ole veel teada, kui suureks võib paisuda kahtlustatavate ring.

Ida-Viru taustaga gäng on rahvusvahelise inimkaubanduse keti üks lüli, mis moodustab Eesti territooriumil omakorda iseseisva kuritegeliku ühenduse. «See ühendus on püsiv ja viljelenud seda tegevust tegelikult juba pikemat aega,» lisas Siinmaa.

Orjatöö Venemaal

Vietnamist Venemaale reisisid 11 inimest viisaga ja ametlikult, kohapeal pidid nad aga paar kuud teenima tööga tasa võlga, mis tavaliselt inimkaubitsejate ees tekib – selline vahepealne orjatöö Venemaal on levinud praktika.

Reeglina on vietnamlased suutnud kodumaal tasuda kokku 13 000 – 20 000 dollarit maksva «täispaketi» sissemakse, suurem osa tuleb aga tööga sihtriigis tasa teenida. Mis puutub siinsetesse kaubitsejatesse, siis saavad nad ühe vietnamlase ületoimetamise eest 3000 eurot, pärast igasugu kuritegelike kulude mahaarvamist jääb smugeldajatel jagada tuhatkond eurot ühe sissetulija kohta.

«Vietnamlaste eksitamine ja ärakasutamine algab juba nende kodumaal, kus teatud isikud hakkavad tegema ettepanekuid, vihjeid ja pakkumisi,» lausus Siinmaa. «Räägitakse võimalusest jõuda riikidesse, kus teenib kohutavalt palju ja elutingimused on võrratud. Venemaale jõudes on terve süsteem ja inimesed, kes pakuvad neile mõneks ajaks korterit ja tööd, mis on juba hoopis midagi muud kui vietnamlased kodumaal ette kujutasid. Nad peavad töötama väga kitsastes ja ebasanitaarsetes tingimustes seni, kuni ilmuvad välja järgmised inimesed, kes lubavad nad toimetada Euroopasse hea elu peale.» Venemaal viibimise ajal on neil keelatud omal käel ringi liikumine.

Siinmaa lisas, et vietnamlased ei pruugi teada, et nende transportimiseks pannakse toime kuritegusid ja ületatakse ebaseaduslikult piiri. «Ka selle kriminaalasja tõendite põhjal võib hetkel öelda, et pigem vietnamlased ei saanud aru, et nad peavad vahepeal sisenema mõnda riiki ka illegaalselt. Vietnamlased on maksnud sageli enda ettekujutuse järgi täiesti seadusliku ja korrektse teekonna eest Euroopasse,» lisas prokurör.

Vara panditakse

Siinmaa sõnul on igal sellisel inimkaubanduse ohvril rääkida oma lugu. «Sageli on need lood väga traagilised ja küllalt meeletud,» lausus ta. «Esimese sissemakse tegemiseks panditakse perekonna vara või müüakse isiklikku vara lootuses see kunagi tagasi teenida. Maksta tuleb ka teekonna erinevatel etappidel ja siis püüavad raha leida vanemad ja perekonnaliikmed.» Sellest hoolimata satuvad illegaalid oma teekonnal olukorda, kus neil pole ise võimalik otsustada ei elukoha, töökoha ega palgatingimuste üle. Nad peavad tegema seda, mida kästakse.

Mingit keskset juhtimist rahvusvahelisel inimkaubandusketil ei ole, pigem on tegu eri riikide grupeeringute omavahelise koostööga. Üks toimetab «kauba» läbi enda riigi ja annab siis üle teise riigi kurjategijatele, kes toimetavad inimesed omakorda edasi.

Inimkaubandusega vahele jäänud kuue inimese seas on Siinmaa sõnul nii varem kriminaalkorras karistatuid kui karistamata tegelasi. «Selget mustrit nende taustast välja ei loe,» lisas prokurör. «Igal juhul on nad pannud ühel hetkel pead kokku ja võtnud nõuks panna organiseeritult toime selliseid kuritegusid.»

Siinmaa sõnul toimetatakse inimesi üle piiri eri viisidel. Sageli liigub Venemaa poolne saatja koos illegaalidega Eesti territooriumile. Teise võimalusena saadetakse nad Venemaalt üle Eesti piiri ja siin on neil vastas keti järgmine lüli. «Ülevedamises ollakse väga loomingulised ja kindlasti ei korrata samu mustreid,» lausus Siinmaa.

Nii Eesti kui teiste riikide meedias on ilmunud küllalt lugusid sealse eriteenistuse FSB rollist immigratsiooni suunamisel Soome või teistesse riikidesse. Piirivalve kinnitusel on sisuliselt katkenud ka koostöö piiriületajate tabamisel. Siinmaa sõnul pole kahtlustki, et inimkaubitsejate jõuke tegutseb Eestis veel. «Meie töö ei saa niipea otsa.»

Tagasi üles