Pihl: ühe reeturi tabamise tuules ei tohi tekitada üldist kahtlustamise õhkkonda

Marti Aavik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kadri Liik
Kadri Liik Foto: Mihkel Maripuu

Luures analüüsitakse ohte pidevalt ning julgeoleku kontrolli tuleb ka Herman Simmi juhtumi valguses üle vaadata, aga üldise kahtlustamise äärmusse ei tohi ka langeda, sest sellest sünniks veel enam kahju, ütles Jüri Pihl Kuku raadio saates «Välismääraja»


Kuna Venemaa luure on nüüd Simmi näol ilma jäänud «suurest kalast», kas võib siis oletada, et üritatakse taas väiksemaid ametnikke värbama hakata, küsis saatejuht Kadri Liik siseminister Jüri Pihlilt.

Luureilmas kaardistatakse oma probleemseid kohti pidevalt ja ei maksa arvata, et pärast Herman Simmi vahistamist saab käed rüpes istuda, vastas Jüri Pihl. «Samas ei tohiks Eesti muutuda ka paranoiliseks riigiks,» sõnas Pihl. «Turvakontrollid ei tohi viia liialdatud kahtlustamiseni, sest see võib tekitada veel suuremaid probleeme.»

Pihli sõnul pole muud võluvitsa Simmi juhtumile sarnaste sündmuste vältimist kui koostöö partneritega NATOs. Tema sõnul on tavaline, et väga konspireeritud tegevust vaenlase kasuks ei avastata tavapärase turvakontrolli käigus. Herman Simmi tabamine asitõenditega vaenlase kasuks luuramiselt on näide sellest, et koostöö on olnud edukas.

Simmi juhtum näitab, et reeturid püüavad olla oma tegevuses väga pedantsed, et mitte kahtlusi äratada, märkis Pihl. Veidrusi kommenteerides meenutas ta, et kunagi ohkasid välisministeeriumi ametnikud kergendatult, et riigi saladuste kaitsega tegeleb nii pühendunud ja pedantne inimene, nagu Herman Simm.

Ta rõhutas, et varasematest aegadest polnud ühtegi vihjet, et Simmil oleksid olnud probleemid tervise või psüühikaga. Simmi usaldusväärsust kontrollisid ka NATO partnerid. Mingid isiklikud veidrused või noorpõlvelollused ei näita ju automaatselt, et tegu oleks kindlasti ebausaldusväärse inimesega, sõnas Pihl.

Maine

«Oleks võinud olla ka nii, et me poleks neid tabanud ja loeksime hoopis ajalehtedest, kuidas riigireeturid elavad kuskil välisriigis, on Eestis kogu oma vara maha müünud ja irvitavad meie üle intervjuusid andes,» ütles Pihl.

Jüri Pihl rääkis Kuku raadio saates «Välismääraja», et meie partnerid hindavad eelkõige seda, kui professionaalselt ja usaldusväärselt reeturi tabamise operatsioon läbi viidi.

Marko Mihkelson ütles, et reeturi tabamise mõju Eesti mainele tuleb hinnata kahel tasandil.

«Professionaalses maailmas on Eesti testi hästi läbinud,» märkis ta.

Laiema avalikkuse ees võimaldab see, et kõiki asjaolusid ei saa avaldada, spekulatsioone armastavatel tegelastel vahtu üles lüüa ja alavääristada kogu Ida-Euroopa valmisolekut ning usaldusväärsust.

Mihkelson lisas, et sääraseid märke esialgu pole ja reeturi tabamine Eestis pole maailma meedias võrreldes mõne teise sündmusega just ülisuurt tähelepanu pälvinud.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles