Eesti peaks Schengeni tsooni kadumisel palkama juurde 400 piirivalvurit

FOTO: Toomas Huik

Juhul kui Euroopa Liit otsustaks rändekriisi tõttu Euroopa Liidu sisepiiridel piirikontrolli taastada, peaks politsei- ja piirivalveamet (PPA) palkama juurde 400 inimest ning ametile tähendaks see aastas 25 miljoni euro suurust lisakulu.

Janek Mägi. Foto: Euroopa Komisjoni Esindus Eestis.

FOTO: Euroopa Komisjoni Esindus Eestis

Siseministeeriumi piirivalvepoliitika osakonna juhataja Janek Mäe sõnul oleks Eestis mõistlik taastada piirikontroll vaid seal, kus see on rändekriisi tõrjumiseks vajalik ja kogu piiri lauskontroll ei ole mõistlik.

Eesti suunaks piirikontrolli taastamise korral enim ressurssi 343 kilomeetri pikkusele Eesti-Läti piirile. Siseministeerium avaks Eesti-Läti piiril kaheksa piiriületuskohta - Ikla, Mõisaküla, Vastse-Roosa, Murati ja neli piiriületuskohta Valga linnas.

Efektiivseks tegutsemiseks vajaks PPA juurde umbes 400 inimest. Täiendavad kulud 25 miljonit eurot kuluks eelkõige töötajatele palga maksmiseks, kaheksa Eesti-Läti piiriületuspunkti tegevuskuludeks ning täiendavate kontrollide läbiviimisel sadamates ja lennujaamas.

Mäe sõnul poleks piirikontrolli taastamisel mingit mõtet kontrollida Soomest laevaga tulevaid inimesi, kuna rändekriisi puhul oleks rändesuund pigem Eestist Soome.

«Oletame, et Helsingist Tallinnasse jõudnud laeval on 2000 reisijat. Kui meil on sadamas kümme ametnikku ja iga reisija kontrollimiseks kulub 30 sekundit, saab viimane reisija passikontrolli läbitud tund ja 40 minutit pärast laeva saabumist,» lausus Mägi ja nentis, et sellisel juhul peaksid inimesed harjumuspärase reisimise unustama.

Kui põgenike rändekoridor hakkaks liikuma läbi Eesti, on tõenäoline, et sisserändajad hakkavad jõudma Eestisse väikeste gruppidena kas sõiduautos, ühistranspordis või veoautodesse peidetuna. «Eesti puhul ei käiks jutt mitte tuhandete kaupa korraga liikuvatest inimhulkadest, vaid ikka väikestest gruppidest,» selgitas Mägi.

Ka ei ole mõtet kontrollida Brüsselist Tallinnasse saabunud lennuki pealt tulevaid inimesi, kuna PPA teab niikuinii, kes lennukis on.

Siseministeerium ei pea väga tõenäoliseks, et sisserändajad hakkaksid ööpimeduse varjus metsa vahel üle Eesti-Läti piiri hiilima, seega ei ole põhjust ka maismaapiiri valvamisele liiga palju ressurssi kulutada ning põhirõhk tuleks panna ministeeriumi Lätist Eestisse saabuvate sõidukite kontrollimisele. «Ka sel puhul pole otstarbekas kontrollida iga sõidukit, kõige mõistlikum on profiilipõhine pisteline kontroll,» ütles Mägi.

Ta lisas, et kui migrandid peaksid siiski Lätist Eestisse jõudma, on suur tõenäosus tabada nad Tallinna sadamas Soome või  Rootsi laevale minnes. «Kui hakkab levima sõnum, et läbi Eesti laevaga Põhjamaadesse minnes on suur võimalus vahele jääda, suundub rändekanal suure tõenäosusega Eestist kuhugi mujale,» selgitas Mägi.

Reisimine muutuks märgatavalt ebamugavamaks

Reisifirma Estravel juhatuse liikme Anne Samliku sõnul muutuks piirikontrolli taastumisel

Anne Samlik. Foto: Euroopa Komisjoni Esindus Eestis.

FOTO: Euroopa Komisjoni Esindus Eestis

reisimine Euroopa Liidu riikide vahel palju ebamugavamaks ja osad praegu levinud reisiliigid kaoksid üldse.

«Piirikontrolli taastumisel on reisijate jaoks põhiküsimus mugavus. Ma ei usu, et keegi läheks täna Tallinna lennujaama poolteist tundi enne lennuki väljumist, praegu piisab tunnist. Piirikontrolli kadumisel see kindlasti enam nii olema ei saaks. Me pole enam harjunud seisma passikontrollijärjekorras, hakkame virisema ja kaotame närvirakke. Lennujaama ja sadamasse tuleks minna oluliselt varem,» rääkis Samlik.

Estraveli juhi sõnul on praegu eestlaste seas väga populaarne reisimise liik oma autoga Euroopasse sõitmine, käiakse nii Austrias suusatamas, Itaalias kui ka kaugemalgi. Selline turismiala kaoks Samliku hinnangul piirikontrolli taastumisel üldse ära, piiride ületamise ajakulu muudab sellise reisimise väga ebamugavaks.

«Piirikontroll tooks kaasa ka piletihindade tõusu. Sadama- ja lennujaamaterminalid tuleks ehitada ümber, kuna need ei peaks reisijatemassile vastu. Kui praegu moodustab lennupileti hinnast 60 protsenti lennu enda hind ja 40 protsenti maksud, siis ma luban teile, et piirikontrolli taastamisel muutub see 40 protsenti palju suuremaks,» rääkis Samlik.

Ta lisas, et piirikontrolli taastamisel on negatiivne mõju konverentsiturismile, mis on praegu Eestile hea sisetulekuallikas. «Konverentsiturist on ringikõndiv rahakott, sest kuna konverentsidel käivale inimesele on kõik reeglina kinni makstud, kulutab ta õhtul restoranis ja muljalgi palju vabama käega,» nentis Samlik.

Statistika põhjal tehti 2015. aastal Eestisse 6,2 miljonit reisi, need andmed põhinevad inimeste mobiiltelefonide positsioneerimise põhjal. Samlik nimetas piirikontrolli taastamise ainsaks positiivseks asjaoluna seda, et siis saaks turistide kohta täpsemat statistikat. Eestlased kulutasid statistika andmetel eelmisel aastal välisriikides 800 miljonit eurot ja välismaalased Eestis 1,3 miljardit eurot.

Piirikontroll suurendaks transpordiettevõtete kulusid

Karli Lambot: Foto: Euroopa Komisjoni Esindus Eestis.

FOTO: Euroopa Komisjoni Esindus Eestis

Logistikaettevõtte ACE Logistics Group nõukogu esimees Karli Lambot märkis, et piirikontrolli taastamine tooks firmale kaasa lisakulusid.

«Igal õhtul väljub meilt auto Berliini suunas, saadetis jõuab kohale 36 tunniga. Autos on kaks juhti, kes sõidavad tööaja piires nii kaugel kui võimalik. Vastu tuleb teine veok, kes võtab teeäärses parklas treileri üle. Selline süsteem toimib üle kogu Euroopa. Piirikontroll lööks kogu ahela segi, see tähendab, et sama mahu juures on vaja juurde rohkem veoautosid,» rääkis Lambot.

Piirikontrolli taastamisel suureneks kogu Euroopas suureneb saadetiste kohalejõudmise aeg ja veohind kasvaks umbes 15-20 protsenti. Euroopa äärealal asuvat Eestit mõjutaks see rohkem kui kesk-Euroopa riike, kuna siia jõudmiseks tuleb ületada rohkem piire.

Piiride sulgemise mõjust on põhjalikuma analüüsi teinud Saksamaal tegutsev Bertelsmanni fond, mis leiab, et piirikontrolli taastamine vähendaks Euroopa Liidu SKTd aastatel 2016-2025 optimistliku prognoosi järgi 470 miljardi ja pessimistliku prognoosi järgi 1,4 triljoni euro võrra. Ka kaoks fondi hinnangul piirikontrolli taastamisel mõte kavandatavate raudtee transpordikoridoride arendamiseks. Seega võib see avaldada mõju ka Rail Balticule.

Mitu Euroopa Liidu riiki on pärast rändekriisi puhkemist taastanud ajutiselt piirikontrolli. Näiteks asus Saksamaa kontrollima Austriast saabujaid ja Austria Itaaliast tulijaid.

Tagasi üles