Maanteeamet: autojuhid leiavad, et 10 km/h kiiruseületamist on aktsepteeritav (8)

Tiina Kaukvere
, Eesti uudiste päevatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Illustratiivne foto.
Illustratiivne foto. Foto: Ants Liigus/Pärnu Postimees

Maanteeameti tellitud uuringu kohaselt arvab enamik juhtidest, et 10 km/h kiiruseületamist on aktsepteeritav, mistõttu alustas amet täna kampaaniat «Ole inimene! Jälgi piirkiirust.».

Maanteeameti teatel on piirkiiruse ületamine Eestis jätkuvalt peamine liiklusõnnetuste faktor ja seostub 30 protsendi hukkunutega. Eelmisel aastal avastati lubatud sõidukiiruse ületamisi ligi 45 000 ja see arv kasvab pidevalt.

Täna algab maanteeameti kampaania «Ole inimene! Jälgi piirkiirust.», mis kutsub juhte säilitama liikluses inimlikkust, mitte alluma loomalikele instinktidele ning mõistma, et kiirusepiirangutel on põhjus, teatas maanteeamet.

 Maanteeameti tellitud uuringu kohaselt arvab 57 protsenti juhtidest, et 10 km/h kiiruseületamist on aktsepteeritav. 48 protsenti küsitlenutest ületab piirkiirust linnas ning 82 protsenti põhiteedel.

Suurem osa sõidukijuhte peab oma juhtimisstiili teistest ohutumaks ning hindab oma kiirust ekslikult tegelikkusest väiksemaks. Kiiruse ületamine ei ole küsitlusuuringute põhjal liiklejate arvates nii ohtlik kui joobes juhtimine, sõidu ajal mobiiltelefoniga tegelemine või punase tule alt läbisõitmine.

«Kiiruse ületamine 10 km/h võrra tähendab maanteedel olulist möödasõitude arvu kasvu, kuna kiirust ületava juhi jaoks on lubatud kiirusel eessõitev sõiduk liiga aeglane. Enda arvates kiirust ainult natuke ületades seame pidevalt ohtu nii enda kui ka kaasliiklejate elu. Samas on sellega saavutatav ajavõit minimaalne,» sõnas maanteeameti ennetustöö osakonna juhataja Monika Heinrand.

Sõiduautojuht ise oma ebaadekvaatses kiiruse valikus riski ei näe ja õnnetuse korral sageli kannatada ei saa. Surmavaid või raskeid vigastusi saavad jalakäijad, kaasreisijad või -liiklejad.

Piirkiiruse eiramine mõjub doominoefektina palju rohkematele ohukomponentidele, kinnitab maanteeamet. Aheneb juhi nägemisväli, mistõttu ei jõua roolisolija märgata kõike eesolevat, pikeneb pidurdusteekond ning sõiduki täielikuks peatumiseks kuluv aeg.  Peatumisteekonna pikkust mõjutavad ka juhi väsimus, tervislik seisund, halb nähtavus, sadu, udu, teekatte seisund, nõuetele mittevastavad rehvid, ebakvaliteetsed klaasipuhastajad jne. 

Kui kiirus suureneb kaks korda, pikeneb pidurdusteekond neli korda. Sõites ainuüksi 90 km/h asemel 100 km/h, pikeneb kuivades teeoludes peatumisteekond rohkem kui viiendiku võrra.

Kokkupõrke korral jalakäija hukkumise tõenäosus 50 km/h kiirusega sõites on 40 protsenti, aga see  tõuseb drastiliselt 60 km/h juures, olles 70 protsenti ning kiirusel 70 km/h juures on jalakäija hukkumise tõenäosus juba 90 protsenti. 

Tagasi üles