Politsei on aasta esimestel päevadel saanud juba Eesti mitmetest paikadest teateid võltsitud eurokupüüridest.
Politsei on hakanud saama teateid võltsitud eurodest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile hommikul kella 9.30 ajal avastati ilmsete võltsimistunnustega 50-eurone kella 9.30 ajal Pärnus Rüütli tänava R-kioskis.
Lääne ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Annely Erm ütles, et võltseuro andjat ei tabatud. «Võltsimistunnustega raha avastas kassiir kassaraha hilisemal kontrollimisel,» sõnas Erm. Tema sõnul oli tundmatu noormees teostanud veidi varem R-kioskist ostu, mille eest tasus 50-eurosega.
Postimees.ee andmetel avastasid eile valeraha ka ühe Tartu kohviku töötajad, kelles äratas kahtlust ühe noormehe ulatatud 50-eurone. Kohviku omanik pöördus kahtlase kupüüriga esmalt panka ning hiljem tegi avalduse politseisse.
Lõuna prefektuuri pressiesindaja Agu Lall kinnitas, et eile kell 15.05 toodi Tartus ühest kohvikust panka kontrollimiseks 50-eurone rahatäht, mis osutus võltsituks.
Samuti tuvastati võltsitud 50-eurone Viljandis. Lalli kinnitusel teatati politseisse eile kell 11.59, et Viljandi linnas Kivi tänaval asuvas poes tasus üks noormees võltsitud 50-eurose rahatähega ja lahkus tagasi saadud vahetusrahaga.
Pressiesindaja sõnul olid kõik kolm tuvastatud võltsitud 50-eurosed ühise seerianumbriga S20175422632. «Nende vesimärk oli udusem ja hologrammile ei ilmunud värava kujutist,» kirjeldas Lall, mille järgi valeraha ära tunti.
Tallinnas on Põhja prefektuuri pressiesindaja sõnul sel aastal teatatud kahest euro valeraha kasutamisest. «Kui ühel korral avastati pangas võltsimistunnustega 20-eurone kupüür, siis teisel korral oli tegemist juhtumiga, kus üritati kauba eest maksta suveniirrahaga,» sõnas Aleksandra Solntseva.
Politsei: tasub olla tähelepanelikum
Lõuna prefektuuri kriminaalbüroo majanduskuritegude talituse juht Janek Maasik ütles, et võltsitud eurode kasutamise juhtumitest on politseile ka eelmistel aastatel teatatud, kuid kuna nüüd liigub eurosid Eestis senisest tunduvalt rohkem, siis tasub inimestel suurema nimiväärtusega eurode vastuvõtmisel olla tähelepanelikum.
«Suurema nimiväärtusega kupüüride vastuvõtmisel tuleks ikkagi leida see aeg, et need üle vaadata, eriti veel sellistel juhtudel, kus suure raha eest tehakse väga väikene ost, et rohkem vahetusraha tagasi saada,» lisas Maasik.
«Käepärast võiks olla ka mõni eksemplar nendest arvukatest abimaterjalidest, mida enne euro tulekut igal pool laialdaselt levitati ja kus on piltlikult välja toodud eurorahatähtede turvaelemendid. Kindlasti tasub ära ka eurokupüüride õigsust kontrollida võimaldava aparaadi muretsemine, eriti suurema käibega müügikohtades.»
Ta soovitas ka meeles pidada võltsitud 50-euroste ühist seerianumbrit.
Oluline on sularahaga arveldamisel kupüüridele siiski ka lihtsalt tähelepanu pöörata. Nii näiteks on politsei teatel esinenud juhtumeid, kus inimesed on õige raha asemel võtnud vastu euro suveniire. Euro suveniirid on küll õige raha sarnased, kuid sinna on siiski peale kirjutatud, et tegemist on suveniiriga. Suveniiride puhul ei ole tegemist võltsitud rahaga.
«Oluline soovitus kõigile, kes alles plaanivad oma kroonid eurodeks vahetada, on suure kaarega minna mööda inimestest, kes pakuvad seda vahetust mingi soodsa kursiga. Kindlasti peitub siin väga suur oht saada pettuse ohvriks,» lisas Aleksandra Solntseva.
Eelmise aasta andmete kohaselt oli Eestis ligi poolsada valeraha juhtumit, kus oli tegu võltsitud eurodega.