Päevatoimetaja:
Margus Martin

Vaher: riigijuhid peaksid raha jagama nõudlikumalt (2)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Elmar Vaher.
Elmar Vaher. Foto: Mihkel Maripuu

Riigikontrolli värskes auditis organisatsiooni juhtimises kiitvaid hinnanguid saanud politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektor Elmar Vaher (40) ütles, et enne riigieelarvest lihtsalt raha jagamist peaks selle saajailt hoopis kriitiliselt küsima, mida nad ise on paremaks toimetulekuks ära teinud.

Mitu korda olete riigikontrolli auditi läbi töötanud?

Kaks.

Mis on seal teie jaoks olulisemad asjad?

Oleks ju hea, kui saaksime iga kuritegu uurida nii põhjalikult nagu väikese Varvara [Ivanova] tapmist neli aastat tagasi, kus tuli välja hästi palju muid asju. See juhtum näitas selgelt, et võimekus meil on, aga käed on lühikesed. Aga mis minu jaoks kõige tähtsam…

2014. aastal oli aru saada, et PPA ühendamises kahtlejaid oli küllaga. Leidus nii poliitikuid kui ka arvamusliidreid. Ja mis mind tõsiselt hirmutas – lõpuks see kõik demoraliseeris meie töötajaid. Kogu aeg anti mingit sõnumit, et kohe midagi muutub. Kohe tuleb tagasi piirivalve, keskkriminaalpolitsei, kes peabki oma varjatuse ja kinnisusega olema ehk veidi muust politseist eraldi.

Oli vaja, et kellegi objektiivne pilk kõrvalt ütleks, kuidas asjad tegelikult on. Riigikontroll seda nüüd tegi. Meist tehti hea röntgenipilt ning minu jaoks on selles väga palju tarka kriitikat ja häid ettepanekuid. Väga oluline, et riigikontrolli viidatavad ohud on reaalsed. Need ei ole sellised asjad, et no vaatame, mis õige siis saab.

Audit ütleb mitmeid asju: et politsei töötajad vananevad ja organisatsioon jookseb nii lõpuks inimestest tühjaks, samuti seda, et avalik sektor laiemalt on saanud riigieelarvest palju heldemalt raha kui politsei. Mis on aga teie jaoks see kõige olulisem iva?

Tõdemus, et meie teenused ei ole halvenenud. Vastupidi, mõned asjad on isegi paranenud. Seda vaatamata sellele, et inimesi on meil vähem.

Kõige tugevama kindluse andis see, et palju kritiseeritud piirivalvamine on tegelikult läinud sisult paremaks. Me räägime siin päris piiri valvamisest, mitte administreerimisest.

Politsei kasutuses olev kinnisvara on vähenenud kolmandiku võrra, kuid kulud on suurenenud samas kaks kolmandikku. Matemaatiliselt tundub see absurdne.

Ütlen väga otse, me ei ole rahul Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi pakutava teenusega.

Tagasi üles