Klandorf: komisjonil oli järelduste tegemiseks piisavalt materjali

Kalle Klandorf.

FOTO: Peeter Langovits

Keskerakonna «tõekomisjoni» esimees Kalle Klandorf ütles, et ehkki kapo ei andnud neile lisamaterjali, oli komisjonil piisavat infot raportis väljatoodud juriidiliste järelduste tegemiseks.

Klandorfi sõnul loobuti kapo kirjaliku vastuse äraootamisest seetõttu, et kapo «läbi ajalehe andis mulle eile teada, et ei anna midagi, et nad vastavad ainult mu kirjale ega anna komisjoni liikmetele salajasi materjale kuulata ega näha. Siit järeldus, et ei tule midagi niisugust, mida ma kirjas küsisin.»

Sellegipoolest väljendas Klandorf veendumust, et sai piisavalt infot komisjoni raportis tehtud järelduste tegemiseks.

«Absoluutselt. Need on tegelikult puhtjuriidilised järeldused suures osas. Olemasolevates materjalides paistab juriidika pool niisugune, nagu raportis kirjas. Aga kuna materjale me kapost ei saa, siis pidime piirduma sellega, mis meil on ehk avaliku teabega,» sõnas Klandorf.

Kaitsepolitsei pressiesindaja Andres Kahar ütles teisipäeval Postimees.ee'le, et amet kavatseb Kalle Klandorfi teabenõudele vastata viivituseta, lisades, et riigisaladust ei kavatse kapo keskerakondlastele edastada. Tema sõnul on Klandorfi kiri käsitletav eraisiku või mittetulundusühingu teabenõudena.

Kohtusse kaevata Postimees

Klandorf täpsustas, et järeldustes soovitab komisjon Savisaarel kohtusse kaevata just Postimees. «Me soovitame tsiviilhagi esitada, antud juhul saab tsiviilhagi esitada ainult Postimehe vastu. Inimene õigusriigis ei pea kellelegi selgitama, et ta ei ole kurjategija,» põhjendas ta.

Riigisaladuse lekitamise uurimiseks peaksid tema sõnul juurdlust alustama pädevad organid.

Edgar Savisaar saatis 17. detsembril riigiprokurörile kuriteoteate, paludes alustada kriminaalmenetlust riigisaladuse lekitamise uurimiseks. Riigiprokuratuur otsustas menetlust mitte alustada, sest selleks pole alust. «Kuriteoteatest ega selle lisadest ning prokuratuuri poolsest asjaolude täiendavast kontrollist tulenevalt ei sedastatud teavet, mis viitaks riigisaladuse hoidmiseks kohustatud isiku poolt riigisaladuse ebaseaduslikule edastamisele,» sõnas riigiprokuratuuri pressiesindaja Kadri Tammai.

«Nüüd on õigus teistel ka pöörduda,» arvas selle peale Klandorf.
 

Tagasi üles