Reformierakonna fraktsioon kohtus täna päeval presidendikandidaadiks pürgiva Siim Kallasega, kes oma uues esseeraamatus kritiseerib muu hulgas Reformierakonda. Kallase sõnul tuli kriitika küll jutuks, kuid vaatamata sellele oli kohtumine sõbralik ja asjalik.
Euroopa Komisjoni endine asepresident, Reformierakonna auesimees ja ekspeaminister Siim Kallas tutvustas eile oma raamatut «Kallas. Esseed, mõtted ja päevakaja». Muu hulgas selgitab Kallas raamatus, miks ta 2014. aastal peaministritoolist loobus.
Ühe põhjusena toob ta välja vastuolud Reformierakonna juhatusega. Ta toob näiteks, et juhatus ei kiitnud heaks tema ideed tuua valitsusse Euroopa või muu rahvusvahelise kogemusega inimesi. Talle öeldi, et paljud erakonna hüvede nimel töötanud tahavad näha oma tulevikku ministri või riigikogu liikmena. Veel toob Kallas välja, et tee valimisvõidule oli juba sillutatud ning see põhines peamiselt vastandumises Keskerakonnale ehk kaudselt ka Eesti venelastele.
Kallas ütles Postimehele, et kriitika Reformierakonna pihta tuli ka tänasel kohtumisel jutuks. «Ma ise selgitasin neid tagamaid üsna pikalt, kuna aimasin, et see tuleb nagunii teemaks,» nentis Kallas. «Paluti selgitada, mis siis ikkagi olulisem põhjus oli, kas ajakirjanduslik kampaania või erakonna sisemised probleemid. Ütlesin, et sisemistest probleemidest oleks veel jagu saanud, aga kui pead iga päev vastama (ajakirjanike - toim) küsimustele, millele pole võimalik vastata, siis nii ikka töötada ei saa,» rääkis Kallas.
Tema sõnul oli kohtumine sõbralik ja väga asjalik. «Lõpuks on see ikkagi erakond, mida mul on pikka aega olnud võimalus juhtida ja kujundada,» ütles Kallas, kelle põhisõnum fraktsiooni liikmetele oli, et presidendi funktsioon peaks olema erinevate ühiskonnagruppide sidustamine.
«President peaks olema omamoodi sidustaja, kes suudab erinevad poliitilised jõud ühe laua taha tuua ja kes suudab hoida üleval kontakte kõikvõimalike kodanikuühiskonna liikumistega, ärimaailmaga jne,» selgitas ta.
Kallas leidis, et kunagised vastuolud Reformierakonnas ei peaks presidendikandidaadi esitamisel takistuseks saama. «Usun, et lõppkokkuvõttes tehakse erakonnas otsus selle põhjal, kes oleks kõige sobivam presidendikandidaat. Seepärast need eriarvamused ei kujune määravaks, aga eks seda peab küsima ka nende käest, kes on otsustavatel positsioonidel,» sõnas ta.
Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Martin Kukk ütles pärast kohtumist Postimehele, et üle tunni aja kestnud kohtumise jooksul rääkis Kallas, millist rolli näeb ta endal, kui ta peaks presidendiks saama. Samuti küsisid liikmed hulga küsimusi.
«Kallas rõhutas eeskätt seda, et president peaks olema parlamentaarse demokraatia kaitsja. Just seda peab ta presidendi rolli juures kõige olulisemaks. Samuti rõhutas ta välis- ja julgeolekupoliitika vajalikkust. Ka rääkis ta mitmetel päevapoliitilistel teemadel,» ütles Kukk, lisades, et teemadering oli küllaltki mitmekesine.
«Kõik fraktsiooni liikmed said küsida küsimusi ja ma usun, et kõik liikmed said ka väga põhjalikud ja ammendavad vastused,» märkis Kukk.
Homme kohtub fraktsiooniga Kaljurand
Homme on Reformierakonna fraktsiooni ette kutsutud välisminister Marina Kaljurand. Kukk lisas, et kindlasti on fraktsioonil plaanis kohtuda ka Euroopa Parlamendi liikme Urmas Paetiga. «Võib eeldada, et ühel hetkel tuleb fraktsiooni ette ka teisi kandidaate, kes ei ole otseselt Reformierakonnaga seotud,» vihjas fraktsiooni aseesimees.
Sel nädalal alustas kohtumisi ka riigikogu keskfraktsioon ning esimesena on homme fraktsiooni ette oma seisukohti ja vaateid tutvustama kutsutud Siim Kallas. Seni pole Kallas teistest erakondadest kutset saanud.
Siim Kallas teatas oma soovist presidendiks kandideerida 16. aprillil. Nädal hiljem kinnitasid ka kirjanik ja diplomaat Jaak Jõerüüt ning välisminister Marina Kaljurand, et nad on valmis kandideerima presidendiks. Samuti on oma valmisolekust teada andnud Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet.