Saksamaa on valmis rohkem võimu rakendama

Euroopa välissuhete nõukogu (ECFR) Berliini haru juht Almut Möller. Foto: www.ecfr.eu

Berliin tajub praeguses olukorras selgelt, mis kaalul on, ning mingit enesega rahulolu sealt ei kiirga, arvab Euroopa välissuhete nõukogu (ECFR) Berliini haru juht Almut Möller.

Kirjutasite oma hiljutises analüüsis, et Saksamaa hakkab Türgi suhtes rakendama Überrealpolitik’i. Kui kaugele sellega minnakse?

See on väga hea küsimus. Oleme tähele pannud, et Saksamaa välispoliitikat suunavad üha enam kodused mured ning pagulaskriis on siinkohal olnud pöördepunktiks. Saksa poliitika on sel moel muutunud, et kuigi üritatakse tekitada ühist euroopalikku pingutust, on siseriiklik surve olnud sedavõrd tugev, et näiteks Türgi puhul võeti vastu otsus – jah, lähme laseme käiku tehingu, mis mingis mõttes on veel Euroopa tehing, kuid kokkuvõttes oli see selline, mida Saksamaa ise enim vajas.  

Saksamaa suunas leppe sõlmimist, ning kui diil sai tehtud, loobuti asja igasugusest ilustamisest – lõpuks oli see ju Saksa-Türgi tehing. See omakorda tõstatab loomulikult küsimuse, mil määral on tegu üksikjuhtumiga – või näitlikustab, kuidas Berliin hakkab tulevikus teiste riikidega suhtlema.

Üldiselt valitseb jätkuvalt ka veendumus, et parem on asju üheskoos teha, kuid edaspidigi võib ette tulla hetki, mil Saksamaa otsustab üksi, kuhu minna. Üsna rabav on näha, millise kiirusega see võib toimuda.

Samal ajal mõtisklevad Saksa avalikkus ja poliitikud selle üle, millist mõju avaldab see meie partneritele Euroopas, eriti nendele, kes on üldiselt Saksa vaatepunkte toetanud. Nägin midagi sarnast eurokriisi ajal, mil isegi väiksemad riigid nagu Eesti näitasid üldiselt üles koostöövalmidust ning olid väga rõõmsad, et said Saksamaaga liitu lüüa. Siiski polnud neil lõpmatut kannatlikkust, kui asju hakati otsustama jalutuskäigu ajal rannas (2010. aasta kuulus intsident Deauville’is, mil Merkel ja Prantsuse toonane president Nicolas Sarkozy otsustasid eelarvepuudujäägi reeglit rikkuvaid euroala riike karistada, toona kritiseeriti Merkelit väiksemate riikidega mitte arvestamise eest – toim) või läksid läbi tingimused, mille seadsid võimsamad riigid. 

Saksa praegune valitsus on Saksa huvide suhtes radikaalsem – siin elades saab aru, et poliitikud on avaliku arvamuse pärast väga närvis ja arvestavad sellega. Alternative für Deutschlandi (AfD) edu kolme liidumaa kohalikel valimistel avaldab mõju. Pöördepunktiks olid ka Kölni uusaastaöö sündmused, sellele järgnenud suur avalik sõnasõda ja üldine hirm, et Saksamaal võib terrorirünnak toimuda – see kõik peegeldub poliitilise eliidi närvilises käitumises.