Politsei: kummikuuli tulistamine Harku mässu mahasurumisel polnud seaduslik

Harku kinnipidamiskeskuses toimus 10. novembril protest, millele politsei reageeris suurte jõududega.

FOTO: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES

Politsei jõudis mullu 10. novembril Harku kinnipidamiskeskuses toimunud mässu mahasurumist analüüsides järeldusele, et kummikuuli tulistamine selles olukorras ei olnud põhjendatud.

Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo ning kriisreguleerimismeeskonna juht Valdo Põder ütles Postimehele, et politsei kontrollis pärast kinnipidamiskeskuses aset leidnud konflikti põhjalikult sündmuse lahendamise iga etappi. «Seda tehakse iga suurema sündmuse puhul, et vajadusel politsei praktikat parandada ning hoida ära inimeste ohtu sattumine,» selgitas ta.

«Politsei jaoks oli tegemist erakorralise sündmusega ning kinnipidamiskeskuses pole ei varem ega hiljem nii paljude isikute osalusel korratusi esinenud. Sündmuse analüüsimisele kaasati selles osalenud ametnikud, turvataktikaeksperdid ning juristid jõu kasutamise õiguslike aluste hindamiseks,» põhjendas kriisireguleerimismeeskonna juht.

Videosalvestuselt on näha, kuidas politseinike korrusele sisenemise ajal seisab üks mees koridoris ning toast tuleb välja teine kinnipeetav.

Põdra sõnul leidis vahetult pärast juhtumit teada olnud info hilisemal kontrollimisel kinnitust. «Sündmused algasid ühe agressiivse kinnipeetava teistest eraldamisest, mis tõi kaasa teiste kinnipeetavate ärritumise ja ametnike korraldustele allumatuse. Kokku oli keskuse teisel korrusel üle 30 inimese, kellest 13 seisid koridoris ja keeldusid lahkumast, kuigi selleks oli korduvalt korraldus antud,» kirjeldas ta. 

Ligi kaks tundi kestnud läbirääkimiste tulemusel kõik kinnipeetavad siiski oma tubadesse ei läinud ning kiirreageerijad sisenesid korrusele. «Videosalvestuselt on näha, kuidas politseinike korrusele sisenemise ajal seisab üks mees koridoris ning toast tuleb välja teine kinnipeetav. Vahetult pärast seda tegi politseinik hoiatuslasu põrandasse ja kummikuul tabas rikošetist kinnipeetava jalga,» märkis Põder. 

«Viimaste kinnipeetavate tubadesse liikumine ei tähendanud politseinike jaoks siiski olukorra lõplikku lahendamist. Selleks tuli kõik toad ja ka isikud täiendavalt kontrollida ning seda ka tehti, viies inimesed esmalt söögisaali ja siis ühekaupa tubadesse tagasi.»  

Põdra sõnul analüüsiti kõige enam kummikuulidega laetud tulirelva kasutust. «Eksperdid jäid sündmuse olusid ja politseinike valitud taktikat tagantjärgi hinnates seisukohale, et tulirelva kasutamine - olgugi, et kummikuulidega - ei olnud kooskõlas korrakaitseseadusega,» lausus ta.

«Kuigi kummikuulide kasutamine on vähemohtlik ja laskmisel arvestati ohutusreeglitega, ei ole kummikuuli kasutamisel täna kehtivas seaduses erisusi. Politseinik võib relva kasutada ohu tõrjumiseks äärmusliku meetodina,» selgitas Põder.

«Samas teeb iga politseinik otsuse relva kasutada ise ja ohu taju on subjektiivne. Tagantjärgi asjaolusid hinnates ja vaagides võib oletada, et korraldusele vaatamata oma toast väljunud mees ei pruukinud olla agressiivne. Samas pidi politseinik selles olukorras sekundi murdosa jooksul otsustama, kas ligi kaks tundi väldanud juhtum võib sellel hetkel sekkumata jätmisel eskaleeruda ning ta valis olukorra lahendamiseks jõulisema viisi,» kommenteeris kriisreguleerimismeeskonna juht.

Tema sõnul on tagantjärgi sündmuste kulgu hinnates selge, et seda otsust aidanuks teha parem info liikumine ja selgem juhtimine.

«Turvalisust tagamisega seotud keerulisi olukordi lahendavad inimesed, mitte masinad. Puudub igasugune alus arvata, et keegi andis juhtunu käigus või hiljem selle kohta tahtlikult valeinformatsiooni,» märkis aga Põder. «Enamikku erakorralistest sündmustest saab tagantjärgi hinnates lahendada paremini või teistsugust taktikat kasutades. Otsustamise hetkel jagub aga aega ja infot täpselt nii palju, kui seda on, ent otsustada tuleb kiiresti, sest viivituse tõttu kaotatud ajast võib sõltuda politseiniku enda või kellegi teise elu.»

Politsei sisekontrollibüroo leidis, et eelmise aasta novembris Harku kinnipidamiskeskuses toimunud «mässu» mahasurumisel tehti mitmeid juhtimisvigu, tulistati rahulikku inimest ja lõpuks politseinikud ka valetasid juhtunu kohta - tanki lükati aga siseminister Hanno Pevkur, kes ei teadnud isegi asjast täpselt, kirjutas tänane Eesti Ekspress.

10. novembril sai Harku kinnipidamiskeskuses alguse vastuhakk, sest ühele kinnipeetavale anti teada otsusest tema keskuses viibimise aega kahe kuu võrra pikendada. Kongost pärit mees hakkas protestima ja temaga liitus veel paarkümmend inimest. Kinnipeetavad blokeerisid kella 19 ajal koridori ning ei allunud ühelegi korraldusele, kuigi töötajad nõudsid pidevalt, et koridor vabastataks ja mehed oma tubadesse läheks. Lõpuks sekkus politsei eriüksus. Tavapärane olukord taastati keskuses kella 21.30 ajal.

Tagasi üles