Mihkel Solvak: Eesti ei vaja valitsuse rolli tugevnemist

Presidendi ametiauto.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Tartu Ülikooli riigiteaduse instituudi õppejõud Mihkel Solvak leiab, et presidendi institutsiooni kaotamine tähendaks valitsuse rolli veelgi tugevdamist, midagi sellist Eestile aga tema hinnangul kindlasti vaja ei ole.

«Pigem oleks oluline valitsusele vastukaalu pakkuvate institutsioonide tugevdamine,» selgitas Solvak Postimees.ee’le.

«President on institutsioon, Toomas Hendrik Ilves aga vaid üks inimene, kes hetkel seda rolli täidab. Aeg-ajalt tekkivad soovid seda institutsiooni muuta või lausa kaotada käivad käsikäes hoiatusega, et ühe isiku rollitäitmist ei saa võtta aluseks kogu institutsiooni mõttekuse või mõttetuse hindamiseks. Antud juhul on aga selge, et just nii tehakse,» hoiatas politoloog.

Presidendi institutsiooni võimalik kaotamine ja osa tema funktsioonide üleandmine peaministrile või näiteks riigikogu esimehele tugevdaks Solvaku sõnul täitevvõimu.

«Eestis nagu pea igas parlamentaarses süsteemis, domineerib valitsus parlamendi üle. Presidendil on küll piiratult aga siiski võimalik ka seadusloomesse sekkuda, sellise võimaluse reaalne äravõtmine kogu institutsiooni kaotamisega tähendaks valitsuse rolli veelgi tugevdamist,» hoiatas TÜ õppejõud.

«See, et opositsioon on praegusele presidendile ette heitnud koalitsiooni joone liigset jälgimist, on Ilvese viis temale pandud formaalselt rolli antud viisil mängida. President Meri oli näide tunduvalt isemeelsemast võimalusest seda rolli täita ja demonstreeris ka hästi, kuidas piiratud formaalsete ülesannetega institutsiooni saab informaalseid ülesandeid võttes väga oluliseks teha,» meenutas Solvak.

«Tegutsemisruumi selle rolli täitmisel on küllalt, rollitõlgendused võivad väga palju erineda. Kui keegi seda positsiooni liiga aktiivselt täidab, hakkab täitevvõim vastu punnima ja käiakse välja soov tüütust institutsioonist lahku saada. Kui president on rollis aga pigem passiivne, tekib samuti küsimus institutsiooni vajalikkusest,» nentis politoloog.

«Probleemipüstitus on väga erinev. Ühel juhul on probleemiks presidendi liigne aktiivsus oma piiratud formaalse rolli täitmisel riigivalitsemisel. Teisel juhul aga pigem passiivsus laiade informaalsete rollide täitmisel. Need on kaks täiesti erinevat asja, antud institutsiooni kaotamine annaks aga ikkagi sama tulemuse – täitevvõimu tugevnemise,» tõdes Solvak.

«Praegu puhkenud diskussioon on selgelt Ilvese passiivsusest tingitud, kuigi kas ta seda reaalselt on, on juba tõlgendamise küsimus,» rõhutas õppejõud.

«Vaevalt et aga soovitakse, et tajutud passiivse presidendi kaotamise kaudseks tagajärjeks on väga reaalne superpeaminister,» sõnas Mihkel Solvak.

Andrus Saar kaotaks liigkuluka ja eriliste funktsioonideta presidendi ameti

Jaanuari algul avaldas sotsioloog Andrus Saar arvamust, et presidendi institutsioon tuleks Eestis kaotada, kuna presidendil pole erilisi funktsioone järele jäänud, samas nõuab selle institutsiooni ülevalpidamine riigilt suuri kulutusi.

Saar nõustus Siim Kallase arvamusega, et Eestis oleks mõttekas presidendi ja peaministri roll ühitada, kuna presidendil pole enam erilisi funktsioone ning ta peab eelkõige toetama valitsuse seisukohti.

Kallas käis oktoobris 2002 valitsusjuhina välja idee presidendi ja peaministri ameti ühendamisest otsevalitavaks riigijuhi institutsiooniks.

«Miks meil üldse on kaks eraldi institutsiooni kahe eraldi aparaadi ja väga paljuski kattuvate funktsioonidega? Praktilise kogemuse põhjalt ma kinnitan, et Eesti saaks hakkama olukorras, kus valitsuse juht on ühtlasi ka riigipea ja see on otse valitud,» rääkis Siim Kallas mais 2003 Postimehele antud intervjuus.

Ilves usub presidendi rolli paikaloksumisse

President Toomas Hendrik Ilves ütles aastalõpuintervjuus Eesti Rahvusringhäälingule, et usub, et Eestis loksub presidendi roll tasapisi paika.

Arutledes küsimuse üle, kas Eestis võiks presidenti valida otsevalimiste teel, sõnas Ilves, et kui tahetakse muuta põhiseadust, siis võib seda loomulikult teha, aga siin tekivad omad ohud.

«Parlamentaarsed demokraatiad on ühelt poolt tõestanud end kõige stabiilsemate riikidena võrreldes presidentaalsete riikidega,» ütles Ilves.

Loe lisaks!

Siim Kallas: valitsusjuhi ülesanded presidendile. 4.10.2002.

Siim Kallas muudaks Eesti riiki. 4.10.2002.

Tagasi üles