Alar Kilp: presidendi ja peaministri ametid võiks ühendada küll

Politoloog Alar Kilp

FOTO: Margus Ansu

Tartu Ülikooli riigiteaduse instituudi õppejõud Alar Kilp leiab, et presidendi ja peaministri ametid võiks ühel või teisel moel ühendada küll.

«Eesti kodanikkond vääriks võimalust valida poliitilise võimu kandjaid otse – linnapead või valitsusjuhti, aga meil rahvast rohkemaks ei usaldata, kui vaid esindajate valimiseks riigikokku ja volikogudesse,» ütles Kilp Postimees.ee’le.

«Rahvast võiks usaldada rohkem, kuid Siim Kallase valitsusjuhi otsevalimise idee vormis pole meil harjutud mõtlemagi,» tõdes ta.

«Kui jääks alles otsevalitav president, oleks täidesaatev võim oluliselt vähem killustunud, poliitika arusaadavam, poliitiline vastutus selgem ning poliitikate selgitamine rahvale koondunud rohkem valitsusjuhi kätte,» loetles politoloog otsevalitava ja ühendatud institutsiooni plusse.

«Ehkki valitsuses endas võib juhtuda, et ministrid iseseisvuvad valitsusjuhist rohkem, kuna viimasele lisandub välispoliitilisi ja tseremoniaalseid ülesandeid,» sõnas Kilp.

«Lihtsam oleks praeguses olukorras lihtsalt kaotada president ning peaministriks ehk valitsusjuhiks saamise viis jääks samaks, sest see nõuaks vähem põhiseaduslikke muudatusi. Kuid see nõuaks omakorda parlamendi tugevdamist valitsuse suhtes, et uues olukorras võimude tasakaal säiliks,» rõhutas TÜ õppejõud.

«See on ajutine arutelu niiehknaa, kuna parlamendierakonnad vaevalt, et Siim Kallase pakutud varianti pooldaks, kuna siis väheneb erakondade otsene mõju valitsuse moodustamisele, kodanikkonna mõju kasvaks ning erakondadel oleks riske rohkem,» leidis Alar Kilp.

«Presidendi institutsiooni ärakaotamine on põhiseaduslikult kergem, aga tänane arutelu on liiga kinni mitte institutsioonis endas ja valitsemise efektiivsuses (nagu Siim Kallase väite ajal), vaid selles, kes on president, mida ta praegu teeb ning kes on järgmine president,» rõhutas Kilp.

«Mõnele ei meeldi presidendi praegused seisukohad Keskerakonna aadressil, teistele ei meeldinud aastatetagune presidendi üleskutse loobuda värdsõnast «muulane». President ütleb ja see, mis ta ütleb, läheb paljudele korda ka siis, kui öeldu pole kõigile meelepärane,» nentis politoloog.

Ma ei jaga väidet, et president teeb praegu liiga vähe selleks, et sellele institutsioonile üldse kulutusi tasuks teha. Kui presidendi ülesandeks on esindada praegu «kogu rahvast» ja mingilgi määral tasakaalustada kehtivas valitsuskorras täitevvõimu, siis ilma presidendita oleks neid asju kindlasti vähem, sõltumata sellest, kui efektiivselt konkreetne inimene presidendi ametis neid täita suudab,» toonitas Alar Kilp.

Andrus Saar kaotaks liigkuluka ja eriliste funktsioonideta presidendi ameti

Jaanuari algul avaldas sotsioloog Andrus Saar arvamust, et presidendi institutsioon tuleks Eestis kaotada, kuna presidendil pole erilisi funktsioone järele jäänud, samas nõuab selle institutsiooni ülevalpidamine riigilt suuri kulutusi.

Saar nõustus Siim Kallase arvamusega, et Eestis oleks mõttekas presidendi ja peaministri roll ühitada, kuna presidendil pole enam erilisi funktsioone ning ta peab eelkõige toetama valitsuse seisukohti.

Kallas käis oktoobris 2002 valitsusjuhina välja idee presidendi ja peaministri ameti ühendamisest otsevalitavaks riigijuhi institutsiooniks.

«Miks meil üldse on kaks eraldi institutsiooni kahe eraldi aparaadi ja väga paljuski kattuvate funktsioonidega? Praktilise kogemuse põhjalt ma kinnitan, et Eesti saaks hakkama olukorras, kus valitsuse juht on ühtlasi ka riigipea ja see on otse valitud,» rääkis Siim Kallas mais 2003 Postimehele antud intervjuus.

Ilves usub presidendi rolli paikaloksumisse

President Toomas Hendrik Ilves ütles aastalõpuintervjuus Eesti Rahvusringhäälingule, et usub, et Eestis loksub presidendi roll tasapisi paika.

Arutledes küsimuse üle, kas Eestis võiks presidenti valida otsevalimiste teel, sõnas Ilves, et kui tahetakse muuta põhiseadust, siis võib seda loomulikult teha, aga siin tekivad omad ohud.

«Parlamentaarsed demokraatiad on ühelt poolt tõestanud end kõige stabiilsemate riikidena võrreldes presidentaalsete riikidega,» ütles Ilves.

Loe lisaks!

Siim Kallas: valitsusjuhi ülesanded presidendile. 4.10.2002.

Siim Kallas muudaks Eesti riiki. 4.10.2002.

Tagasi üles