Allan Sikk: president on vajalik erilisemates olukordades

Politoloog Allan Sikk.

FOTO: Ove Maidla

University College Londoni Slaavi ja Ida-Euroopa õpingute instituudi Balti poliitika lektor Allan Sikk leiab, et presidendi institutsioon on vajalik erilisemates olukordades nagu ohu korral, aga ka siis, kui tüli parlamendis või valitsuses võimust võtab või kui praak seadus riigikogust läbi läheb.

«President ei ole praegu pelgalt iluasi. Lisaks välissuhtlusele on riigipeal oluline roll peaministrikandidaadi ja teiste põhiseaduslike asutiste juhtide määramisel, seadusloome kujundamisel (seaduste väljakuulutamine või mitte-väljakuulutamine) ning musta stsenaariumi korral riigikaitses,» selgitas Sikk Postimees.ee’le.

Võimude tasakaal muutuks Siku hinnangul päris kindlasti, kui see kõik peaministri kanda anda.

«Põhiseaduse kopeeri-aseta meetodil ümber kirjutamine pole võimalik – kaude valitud peaministrile praeguseid presidendi ülesandeid üle kanda ei saa. Muidu saaks Eestist peaaegu ainulaadne demokraatia(?), kus presidenti ei valiks rahvas. Šveitsis midagi taolist on – seal on aga olulisteks tasakaalustajateks presidendi aastane ametiaeg, tugev föderalism, otsedemokraatia laialdasus ning kõikumatu tava peamiste parteide kaasamiseks valitsusse,» rääkis politoloog.

«Ilmselt seda ükski presidendi ametikoha ärakaotaja ei taotle – pigem peetakse silmas presidentaalse riigikorra kehtestamist. Seega on jutt «presidendi» mitte «peaministri» ameti kaotamisest isegi veider,» tõdes Londoni ülikooli õppejõud.

«Presidendivõimul võivad olla mõned eelised, aga Euroopa Liidus on sellise riigikorra valinud ainult Küpros. Jättes kõrvale põhiseaduslikud monarhiad – kus troonil istuja kinnistab sügavalt juurdunud tavasid – on riigid, mille sarnane Eesti tahab olla, eraldi valitsusjuhi ja riigipeaga – Island, Soome, Saksamaa, Iirimaa,» loetles Sikk.

«Seega on küsimus selles, kas presidentaalsus oleks Eesti demokraatiale hea? Vastus on kaunis kõhklev – valdav enamus presidentaalseid riike maailmas kas pole demokraatlikud või on nende demokraatia olnud heitlik,» toonitas ta.

«USAs on parlament ja president üksteist edukalt tasakaalustanud, aga sellele aitab oluliselt kaasa föderalism ning tugev ülemkohus. Keskvalitsuse roll on seal suhteliselt piiratud ning parlamendi ülemkoda on seal osariikide esindus, mis on täiendav tasakaalustav tegur,» selgitas Sikk.

Muutus kokkuhoidu ei annaks

«Kas presidendivõim oleks odavam? Oluliselt või üldsegi mitte. See tooks kindlasti kaasa riigipea otsevalimised, vajaduse tugevdada tasakaalustavaid asutisi (eeskätt riigikogu) ning soovitavalt isegi luua uusi (nt rahva algatatud rahvahääletusted). Head tasakaalu on raske paika saada ning kui midagi valesti läheb, on raske viga parandada,» leidis politoloog.

Omaette küsimus oleks Allan Siku hinnangul põhiseaduse muutmise tegelik kulg. «Kakskümmend aastat üsna stabiilset riigikorda on kujundanud parteidel ja poliitikutel nägemuse oma «huvidest» – isegi kui neis ülearu kindel olles vahel reha peale astutakse, näiteks kinnised nimekirjad europarlamendi valimistel.»

«Suurt üksmeelt rahva ja erakondade seas nii presidendivõimu soovitavuses kui üksikutes sätetes on raske ette kujutada. Väga põhjalik põhiseaduse muutmine eeldaks rahvahääletust, mis võib ühiskonda ohtlikult lõhestada kui üks või teine pool saab vaid napi enamuse,» hoiatas Sikk.

«Kui presidendivalimiste eel (soovitavalt riigikogu valimiste järel) millegi muutmist arutada, võiks see olla tragikoomiline riigipea valimise kord. Väga võimalik, et sügisel ootab taas ees kolm kohustuslikku piruetti riigikogus, millele järgneb efektne finaal kiiruga kokku kutsutud valimiskogus,» leidis politoloog.

«Erinevalt Eestist «karistatakse» Kreekas ja Albaanias parlamenti valimiste ebaõnnestumise korral erakorraliste valimistega ja presidendi valib lihtsamatel tingimustel uus koosseis,» rääkis Allan Sikk, kes on Riigikogu Toimetistes avaldanud ülevaate Euroopa riikide presidendivalimiste süsteemidest.

Andrus Saar kaotaks liigkuluka ja eriliste funktsioonideta presidendi ameti

Jaanuari algul avaldas sotsioloog Andrus Saar arvamust, et presidendi institutsioon tuleks Eestis kaotada, kuna presidendil pole erilisi funktsioone järele jäänud, samas nõuab selle institutsiooni ülevalpidamine riigilt suuri kulutusi.

Saar nõustus Siim Kallase arvamusega, et Eestis oleks mõttekas presidendi ja peaministri roll ühitada, kuna presidendil pole enam erilisi funktsioone ning ta peab eelkõige toetama valitsuse seisukohti.

Kallas käis oktoobris 2002 valitsusjuhina välja idee presidendi ja peaministri ameti ühendamisest otsevalitavaks riigijuhi institutsiooniks.

«Miks meil üldse on kaks eraldi institutsiooni kahe eraldi aparaadi ja väga paljuski kattuvate funktsioonidega? Praktilise kogemuse põhjalt ma kinnitan, et Eesti saaks hakkama olukorras, kus valitsuse juht on ühtlasi ka riigipea ja see on otse valitud,» rääkis Siim Kallas mais 2003 Postimehele antud intervjuus.

Ilves usub presidendi rolli paikaloksumisse

President Toomas Hendrik Ilves ütles aastalõpuintervjuus Eesti Rahvusringhäälingule, et usub, et Eestis loksub presidendi roll tasapisi paika.

Arutledes küsimuse üle, kas Eestis võiks presidenti valida otsevalimiste teel, sõnas Ilves, et kui tahetakse muuta põhiseadust, siis võib seda loomulikult teha, aga siin tekivad omad ohud.

«Parlamentaarsed demokraatiad on ühelt poolt tõestanud end kõige stabiilsemate riikidena võrreldes presidentaalsete riikidega,» ütles Ilves.

Loe lisaks!

Siim Kallas: valitsusjuhi ülesanded presidendile. 4.10.2002.

Siim Kallas muudaks Eesti riiki. 4.10.2002.

Tagasi üles