Kirgiküttev sõjahüsteeria: Lõuna-Eesti kolleegide töövahendit peeti Vene luuredrooniks

Kuvatõmmis Võrumaa Teataja droonivideost.

FOTO: Youtube / Kuvatõmmis

Idanaabri täisvõimsusel töötava propagandamasina tõttu on meedial üha raskem eristada tõde valeinformatsioonist. Nii näiteks avaldas Maalehe portaal eile artikli, mille pealkirjas küsis, kas Eesti kaitseväe õppusi filmis Võrumaal Vene droon.

Selgus, et õppusi oli jäädvustanud nende enda Lõuna-Eesti kolleegid Võrumaa Teatajast.

Artikli pealkirjaga «Kas tõesti Vene droonivideo? Uudistekanal jagab videot Kevadtormist» allikas oli Venemaa riiklik uudisteportaal RIA Novosti.

Uudist vaadates selgub, et Kremli-meelne telekanal RT (endine Russia Today) on lihtsalt võtnud Võrumaa Teataja Youtube’i kanalis avaldatud video ning pannud selle enda Youtube’i kanalile koos RT logoga. Nii jääb mulje, et video kuulubki RT-le. Sama video avaldas üleeile ka propagandakanal Sputnik omaenda logoga.

Tekstis eksivad venelased, kui väidavad, et tegu on videoga õppuselt Kevadtorm, kus osaleb 6000 kaitseväelast. Videos olid hoopis kaadrid reedel ja laupäeval toimunud õppuselt Tormihoiatus, kus osales üle 800 ajateenija, kes harjutasid see nädal alanud Kevadtormiks.

Maaleht avaldas täna paranduse, kus teatas, et Eesti kaitseväest kinnitati neile, et video ei ole filmitud õppusel Kevadtorm, vaid tegemist on 2. mail Võrumaa Teataja Youtube’i kanalil avaldatud droonivideoga õppuselt Tormihoiatus, kus osalesid kaitseväelased, kaitseliitlased ja meie liitlassõdurid Ameerika Ühendriikidest.

«Tuletan ka meelde, et adekvaatse lisainfo saamisel eemaldasime tolle küsimärgiga pealkirjastatud esialgse nupu veebist sekundite jooksul ja selle põhjal avaldasime loo «Vene uudistekanal avaldas Kevadtormi kohta valevideo», kus viide ka Võrumaa Teatajale,» kommenteeris Maalehe peatoimetaja Andres Eilart Postimehele.

Võrumaa Teataja droonivideo.

Täna ilmus Eesti Päevalehes info, et NATO saladokumendid paljastavad, et Vene diplomaatiline personal on kaardistanud Lõuna-Eesti sildu.

Kommunikatsiooniekspert Janek Luts märkis artiklit ETV saates «Terevisioon» kommenteerides, et tema hinnangul on Norra julgeolekuportaali AldriMer informatsiooni Vene erivägede tegutsemisest Eestis ületähtsustatud, vahendas ERRi uudisteportaal.

«Minu arust näiteks kas või tänane Eesti Päevalehe lugu tõestab, et väga kriitiliselt ja filtreeritult tuleb sellesse suhtuda, kui 21. sajandil rääkida sellest, et käiakse kuskil pildistamas sildu. Kirjutage Luunja sild Google’isse, saate nii palju pilte kui vähegi soovite ja kõik mõõtmed ja asjad kätte. Kui räägite, et keegi kaardistab maanteid, siis minu GPS seade autos teeb sama asja,» rääkis ta.

Vene telekanali Vesti eetris oli eile õhtul ligi seitsme minuti pikkune uudistelõik, mis süüdistas Eestit soovis ajalugu ümber kirjutada. Uudislõik keskendus suure osa ajast Eesti vastaste provokatsioonidega tuntust kogunud Dmitri Linterile ja sellele, kuidas politsei- ja piirvalveameti ametnikud teda piiril kontrollisid. Ühtlasi näitas uudistesaade niinimetatud «Surematu polgu» aktsiooni Sillamäel, kus saatejuhi väitel osales 10 000 inimest.

Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul pole Venemaa telekanalis Vesti Eesti vastu suunatud provokatiivse uudislõigu sarnast inforünnet ammu olnud ja see teeb ettevaatlikuks.

«9. mai on taas tulekul. Sellist ettevalmistavat inforünnet pole meie vastu juba mõnda aega olnud. See, et Venemaa juhtiva uudistekanali tähelepanu on provokatiivsel moel (Sillamäe ja «kümned tuhanded») Eestil, teeb ettevaatlikuks,» kirjutas Mihkelson sotsiaalmeedias.

Norra militaaruudiste portaal AldriMer kirjutas laupäeval, et on pääsenud ligi salajastele NATO dokumentidele, kus Eesti kaitsepolitsei on kirjeldanud, millise haardega Vene eriteenistused siin luuravad.

Intsidentide jada käsitles mullu aprilli keskel Pärnumaal peetud NATO staabiõppust Trident Jaguar, kus NATO erioperatsioonide väejuhatus harjutas eriüksuste kiiret juhtimist konflikti korral.

AldriMeri ajakirjaniku väitel kirjeldas kapo oma ettekandes NATO-le, et jõuline luure algas juba õppuse eelõhtul 8. aprillil. Just siis avastati õppuse toimumispaikade – Eametsa ja Ämari – lähistel tundmatu mobiilimasti tegevus, mis episoodiliselt sisse lülitus ja levialas olevate telefonide andmeid kogus.

Järgnevate nädalate jooksul toimus Eametsa kandis korduvalt kahtlasi intsidente: tabati trobikond pildistajaid ja eesmärgita jalutajaid. Järjepanu tuvastati signaalluureseadmeid kandvaid Vene transpordivahendeid Läänemere kohal õhus, vee peal ja vee all.

Plahvatuslikku huvi kasvu täheldati aga õppuse avapäeval 15. aprillil, kui NATO oma seadmed lõpuks sisse lülitas. 22. aprilli kandis tungis kaameraga varustatud neljapropelleriline droon öösel korduvalt Ämari õppuste alale. Sama kordus ka Võrus asuva väeosa lähistel. Raport väidab, et olenemata tõenditest kahtlustas kaitsepolitsei asja taga Vene eriüksuslaste karvast kätt.

Eerik-Niiles Kross (Reformierakond) kommenteeris pärast Norra portaalis ilmunud artiklit Postimehele, et tagantjärele irdub norrakate käsitlus tuntavalt tegelikkusest. «Vähemalt kaks seal tehtud järeldust on minu meelest vägivaldsed. Esimene on see, et kui mingi droon õppuse kohal lendab, siis see tähendab seda, et Eestis tegutsevad Vene eriüksused. See on täielik absurd!» rääkis Kross.

Teiseks kuulub ulme valda väide, justkui oleks Venemaal suvalises asulas «magavad» agendid, keda siis õppuse tarbeks üles äratati. Ka norrakate kirjeldus Pärnumaad väisanud Vene luurelennukitest on tugev liialdus, sest õhupiiri rikkumised on Eestis avalik info ja seni on Eesti õhupiiri üksnes riivatud. Pealegi kaitseb õhuruumi NATO õhuturbemissioon. «Seetõttu kogu see asi olukorda minu meelest adekvaatselt ei kajasta,» rääkis Kross.

Endine kaitsepolitsei peadirektor Raivo Aeg ütles, et üksikuna võttes kuuluvad kõik Norra väljaande kirjeldatud meetodid küll luureasutuste praktikasse, ent artiklis kirjeldatu sisaldab absurdseid loogikavigu.

Näiteks on vaevalt mõeldav, et idanaaber riskiks opereerida eriüksust Eesti pinnal ja veel nii kaugel idapiirist. Droonidel on piiratud lennuulatus ja risk nende lennutamisega vahele jääda on tohutult suur. «Kus on otsene oht vangi sattuda, siis ükskõik kui suur Vene patrioot isik ei ole, siis sellise riski peale vaevalt minnakse,» rääkis Aeg.

Portaali Aldrimer.no algses artiklis väideti muu hulgas, et alla 4000 elanikuga Sindis töötab Vene luure heaks koguni 50 inimest. Norra ajakirjanik Kjetil Stormark tunnistas hiljem Postimehele, et see väide oli ekslik ega vasta tõele.

Norrakad panid artikli parandatud versiooni hiljem kirja, et Sindis leidub regulaarseid kaastöölisi ja Pärnus ligemale poolsada venemeelset, kes on seotud luureinfo kogumisega.

«Aga tuleb silmas pidada, et me ei ole tegelikult väitnud, et Eestis on Vene eriväed. Oleme vaid edastanud, et kapo on öelnud NATO-le, et nad kahtlustavad tugevalt Vene eriväelaste osalust, ent ei ole seda seni dokumenteerida saanud,» märkis ajakirjanik Stormark.

Pedeli jõge ületav sild Valgas. Foto:

FOTO: Arvo Meeks / Valgamaalane

Postimees avaldas ka ise eelmine nädal uudise, kuidas Läänemerel põrkasid kokku kaks allveelaeva, Poola ja Venemaa allveelaevad. Artikli algallikas oli Venemaa üks suurimaid telekanaleid Ren TV, mida refereeris uudisteagentuur Interfax.

Paar tundi hiljem selgus, et midagi sellist ei ole juhtunud. Postimees parandas vea ja teatas, et telekanali uudis Vene ja Poola allveelaevade kokkupõrkest osutus valeks. Esialgu läksid Ren TV uudise õnge ka poolakad, kuni Poola kaitseministeeriumist öeldi, et nende allveelaevaga poleks kokkupõrge olnud võimalik, sest nende alus Orzeł ei ole viimaste päevade jooksul oma kodusadamast väljunudki.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles