/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
Politsei- ja piirivalveameti valmisoleku ja reageerimise büroo juhi, politseimajor Marti Magnuse sõnul on politsei migratsioonivoo võimalikuks Eestisse saabumiseks valmistunud ning kriisiplaan käivitatakse siis, kui ööpäevas saabub 100 või enam migranti.
«Me oleme kokku leppinud, et indikatiivselt on suurusjärgus 100 sisserändajat ööpäevas see koht, kus me käivitame kriisiplaani. Sellisel juhul lähevad kõigepealt esmased üksused piirkonda, et tagada turvalisus ja avalik kord. Seejärel järgnevad menetlustoimingud, mille käigus registreeritakse isikute andmed ja nendega kaasas olevad asjad,» rääkis Magnus.
Politsei- ja piirivalveamet on teinud ettevalmistusi, et pakkuda vajadusel suuremale hulgale sisserändajatele majutust. Põhja-Eestis on selleks ruumid ette valmistatud. Magnus ei soovinud täpsustada, kus asub suurema hulga sisserändajate esmaseks majutuseks mõeldud ruumid.
«See koht asub Põhja-Eestis, see on PPA kinnisvara. Sinna on varutud ka esmased hügieenitarbed ja joogivesi, see kõik on reaalselt olemas. Sinna saaks ära majutada 80-100 inimest,» rääkis ta.
Politsei- ja piirivalveametil on välja õpetatud lisaressurss, keda saab rakendada vajadusel sisserändajatega tegelema.
«Me oleme oma asutuse sees välja õpetanud üle 200 reservmenetleja, kes ei tee igapäevaselt menetlustoiminguid, nende hulka kuuluvad näiteks dokumendihaldurid ja piirkonnapolitseinikud. Kui me satume tõsisemasse kriisi, siis on võimalik neid reservametnikke kohe kaasata. Me oleme need stsenaariumid läbi mänginud,» rääkis Magnus.
Ta lisas, et vajadusel saaks kaasata ka abipolitseinikke, keda on Eestis umbes 1000. «Lisaks on meie koostööpartner Kaitseliit, seega ressurssi vabatahtlike näol meil on,» ütles ta.
Magnus nentis, et kriisiplaani käivitumisel peab politsei- ja piirivalveamet paratamatult mõnede niinimetatud pehmemate teemade väljakutsete teenindamise edasi lükkama.
«Meil on väljakutsed kategoriseeritud ja kui otsest eluohtu ei ole, ehk tegemist pole A-kategooria väljakutega, siis on see meil ka täna standardina välja kirjutatud, et selliste väljakutsete teenindamine toimub 12 tunni jooksul. Tegelikkuses teenindame me ka selliseid väljakutseid kiiremini, aga kriisiplaani rakendumisel võib nendele reageerimine venida ka tegelikkuses 12 tunnile,» lausus Magnus.
Mullu sügisest alates on käinud migratsioonisurve alla langenud Sloveenias Eesti politsei missiooniüksused Estpol-1 ja Estpol-2, kes said seal lisaks kolleegide abistamise ka väärtusliku kogemuse, kuidas käituda, kui samasugune asi peaks juhtuma Eestis. Praegu on Kreekas üksus Estpol-3.
Magnuse sõnul näitas Sloveenia kogemus, et väga oluline on informatsiooni kiire jagamine elanikkonnale, et vältida teadmatusest tekkida võivaid probleeme.
«Kui raudteejaama tekib ühel hetkel mitutuhat inimest ja sa ei ole selleks valmistunud, hakkab levima desinformatsioon ja inimeste seas tekib rahulolematus. See võib omakorda eskaleeruda massiliseks korratuseks,» rääkis Magnus.
Tema sõnul peaks kehtima niinimetatud «kuldse tunni reegel», et kui tekib kriisiolukord, tuleb anda avalikkusele ühe tunni jooksul sõnum, mis toimub. «See on kriisijuhtimise väga oluline osa, et ei tekiks teadmatust, mis toob kaasa hirmud ja võib põhjustada olukorra eskalatsiooni,» rääkis Magnus.
Magnuse sõnul ei ole ühest vastust küsimusele, kui suur migrantide vool peaks Eestit tabama, et PPAl kasvab olukord üle pea ja tuleks paluda teistelt Euroopa Liidu riikidelt abi.
«Ei ole võimalik välja tuua konkreetset numbrit. Kuskil võib olla näiteks sajast inimesest väiksem hulk agressiivselt meelestatud inimesi, kes võivad tekitada probleeme. Samas ei pruugi mitu tuhat rahumeelselt käituvat inimest probleeme tekitada,» märkis Magnus.