Gaasitoru Nord Stream 2 – äri või poliitika?

Nord Stream korraldas 2014. aasta aprillis Gerhard Schröderi 70. sünnipäeva puhul Peterburis vastuvõtu, millel osales ka Venemaa president Vladimir Putin. Pildil vestlevad Nord Streami juht Matthias Warning, Putin ja Schröder.

FOTO: AFP/SCANPIX

Viimase poole aasta jooksul on gaasitoru Nord Stream 2 (NS2) ehitust puudutav arutelu nii Euroopa südames Brüsselis kui ka endistes idabloki riikides kõvasti tuure kogunud. Aktiveerunud on ka NS2 rajajate lobitöö. Peamine vastasseis NS2 küsimuses ongi tekkinud kriitiliste poliitikute ja gaasitoru ehitajate vahel, kellest esimesed näevad selles julgeolekuohtu kogu Euroopale, teised jälle väidavad, et tegu on puhtalt äriprojektiga.

Praegu on gaasitoru veel plaanimisjärgus, kuid töö merealuse torujuhtme rajamiseks käib. Valmis soovitakse see ehitada 2019. aastaks.

Läänemere-äärsetes riikides on käsil keskkonnamõju hindamine, mille tulemused ei ole küll teada, kuid kuivõrd esimese Venemaa ja Saksamaa vahele ehitatud gaasitoru ehk Nord Stream 1 (NS1) rajamisel ei saanud keskkonnaküsimused takistuseks, võib arvata, et probleemi ei teki ka sel korral. Samuti peavad eksperdid tõenäoliseks, et takistuseks ei ole ka Saksa energiaturgu korraldavad asutused.

Tagasi üles