Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

EKRE protest nurjas riigikogu homse päevakorra hõrendamise

FOTO: Tairo Lutter

Kolmapäevaseks ööistungiks valmistuv Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) nurjas täna põhiseadus- ja õiguskomisjoni plaani hõrendada riigikogu täiskogu homset päevakorda.

Põhiseaduskomisjon tegi ettepaneku homsest päevakorrast välja võtta eelnõu, mis annaks riigikogu liikmetele taas võimaluse kuuluda linna- või vallavolikokku, õiguskomisjon soovis aga arutamata jätta seadusemuudatuse, mis võtaks Eesti õigusesse üle turukuritarvituse korral kohaldatavaid kriminaalkaristusi käsitleva Euroopa Liidu direktiivi. Eelnõud jäid siiski homsesse päevakorda, sest opositsioonilise EKRE fraktsioon oli muudatustele vastu.

Põhiseaduskomisjoni esimees, reformierakondlane Kalle Laanet ütles Postimehele, et seadusemuudatuste arutelu sooviti edasi lükata aja kokkuhoiu mõttes, et jõuda kiiremini prioriteetsete päevakorrapunktideni nagu haldusreformi eelnõu.

Tegelikult tekib koalitsioonil istungi lühendamiseks võimalus veel ka homme. Riigikogu protseduurireeglid näevad nimelt ette, et kui ettekandjat pole päevakorrapunkti arutamisel suures saalis, lükkub eelnõu arutelu järgmisse töönädalasse. Seda võimalust kasutades on saadikud varemgi «unustanud» õigel ajal pulti minna.

Riigikogu homse, kell 10 algava istungi päevakorras on seitse eelnõu, sealhulgas vaidlusi tekitav ettepanek kooseluseaduse kehtetuks tunnistamiseks, ning kõigi nende arutamisega ei pruugi parlament maksimaalselt kella 14ni kestval istungil lõpuni jõuda. Nende eelnõude arutelu, mida homme ei lõpetata, lükkub kolmapäevase istungi algusesse.

Kolmapäeval tuleb aga teisele lugemisele haldusreformi eelnõu, mille arutelu hakkab opositsioon nii hääletuste kui vaheaegadega venitama. Kokku võivad fraktsioonid taotleda umbes 150 muudatusettepaneku läbihääletamist.

Opositsioonilise Keskerakonna fraktsiooni 10 saadikut, kes on varem täitnud omavalitsusjuhi ülesandeid, tegid täna ühispöördumise, kus väljendasid haldusreformi kavale vastuseisu. Nende hinnangul võib valitsuse veetava reformi üldine eesmärk küll õige olla, kuid alustatud on valest otsast.

«Täna on meie ette jõudnud üldine reformi raamistik, millel kahetsusväärsel kombel puudub sisu. Seda lubab valitsus reformile edaspidi juurde anda koguni 18 täiendava seaduseelnõuga, mille tähtaega ja konkreetset olemust ei oska keegi lubada,» märkisid saadikud, kelle sõnul tähendab see, et haldusreformi toetades ostetakse justkui põrsast kotis.

Nende sõnul taanduvad muudatused vaid omavalitsuste mehhaaniliseks liitmiseks, mis võib endaga kaasa tuua hoopis maaelu hävimise ja süveneva ääremaastumise. «Haldusreformi eesmärk peab olema tugevate omavalitsusüksuste teke, mis oleksid võrdsed partnerid keskvõimule ja suudaksid ka oma ülesannetega toime tulla,» märkisid Keskerakonna saadikud, kelle hinnangul vajab reform sisulisi muudatusi, mida põhiseaduskomisjon aga ei toetanud.

Tagasi üles
Back