Olulisimad militaarehitised saavad kaitse alla

Peeter Suure merekindluse Naissaare rannapatarei 10B.

FOTO: Muinsuskaitseamet

Muinsuskaitseamet on alustanud kogu Eesti ulatuses militaarpärandi kaardistamisega, et jõuda selgusele, mida ja kuidas edaspidi kaitsta. Esmane põhjalikum analüüs peaks valmima 2018. aasta lõpuks.

Muinsuskaitseamet tegeleb aktiivselt Eesti militaarpärandi kaardistamisega, et valida üle 2000 militaarehitise ja -kompleksi seast välja need objektid, mis peegeldavad kõige paremini Eesti sõjaajalugu ja peaksid kindlasti riikliku kaitse alla kuuluma.

Osaliselt on militaararhitektuur meil ka praegu kaitse all. Näiteks Peeter Suure merekindlus ja Teise maailmasõja eelsest perioodist pärit ehitised. Ent seda militaararhitektuuri, mis kujunes Nõukogude okupatsiooni ajal, ei ole seni nii põhjalikult uuritud. Eestis on palju militaarobjekte – suured rannapatareid, sõjaväebaasid –, mis kõik on ajahambale vastu pidanud.

Muinsuskaitseamet avalike ja välissuhete nõunik Margit Pulk selgitas, et eesmärk on tagada, et meie riiklik mälestiste register oleks võimalikult esinduslik ning hõlmaks kõiki kultuurimälestiste valdkondi, sealhulgas militaarpärandit.

«Kuivõrd meile esitatakse pidevalt ettepanekuid uute objektide kaitse alla võtmiseks, siis peame oluliseks, et meil oleks võimalikult lai ülevaade just valdkonniti. See tähendab, et me kaardistamise, uurime objektide seisukordi jne,» rääkis Pulk.

Amet teavitab saadud tulemustest ka kohalikke omavalitsusi, kelle võimuses on kaitsta ja säilitada kohalikule kogukonnale olulisi pärandobjekte.

Tulemustega saab tutvuda 

Militaarpärandi kaardistamiseks üle Eesti on muinsuskaitseamet kokku kutsunud erinevatest ametkondade esindajatest ja ala ekspertidest koosneva töörühma, kelle eesmärkideks on muu hulgas koguda kokku informatsioon varasemalt läbiviidud uuringutest, vaadata üle arhiivdokumentatsioon ja selgitada välja edasiste tegevuste, nagu objektide märgistamine looduses, kaitse alla võtmine, likvideerimine, avaliku ligipääsu tagamine või piiramine jne, vajadus, ning leppida kokku tegevussuunad ja prioriteedid.

Kõik uurimise käigus saadud tulemused tehakse seejärel avalikult kättesaadavaks.

Näiteks tegi hiljuti MTÜ Hiiumaa militaarajaloo selts muinsuskaitseametile ettepaneku, et viimane tunnistaks mälestiseks Säärenina tehnilise vaatluse posti, kuna RMK (Riigimetsa Majandamise Keskus - toim) plaanib posti lammutada ega soovi seltsiga rendilepingut pikendada.

Kuna olemasolevast militaarpärandist ülevaate koostamine on alles pooleli, on muinsuskaitseamet vältinud üksikute militaarobjektide mälestiseks tunnistamist, kuid kui mõnda vähegi n-ö mälestise potentsiaaliga ehitist ähvardab otsene lammutusoht, siis on võimalik rakendada ajutist kaitset.

Hetkel ei ole amet küll ajutise kaitse alla objekte võtnud, kuid koostöös erinevate ametkondadega on objekte suudetud kaitsta ka ilma riiklikku kaitset rakendamata. Nii säästeti lammutamisest näiteks Läänemaal Piirsalus asuva endise raketibaasi avariilises seisukorras olevad väärtuslikud ehitised.

Ka Säärenina tehnilise vaatluse posti puhul palus amet RMK-l rendilepingut pikendada ja anda Hiiumaa militaarajaloo seltsile võimalus luua üks märgiline paik, kus eksponeerida ja meenutada lähiajalugu, mille osaks olid Eesti rannikule pikitud vaatlustornid helgiheitjate ja laskepesadega.

«Praegu võivad need ehitised näida ohtlike ja väärtusetutena, kuid just selliste okupatsiooniperioodi iseloomustavate ehitiste eksponeerimine ajaloo selgitamisel muutub seda vajalikumaks, mida kaugemale see aeg jääb,» teatas amet kirjas RMK-le.

Lõviosa militaarobjekte Hiiumaal

Hetkel on mälestiste registris umbes 300 mälestist, mis on liigitatud «militaarkomplekside» alaliigi alla. Sinna hulka on loetud ka kunagised militaarse funktsiooniga elamud, abihooned, jaamahooned, kõikvõimalikud kesk- ja varauusaegsed linnamüürid, muldkindlused ja linnused.

20. sajandi sõjandusega seotud objekte on kaitse all umbes 200. Lõviosa riiklike mälestistena kaitstavaid 20. sajandi militaarobjekte asub Hiiumaal, kus on kokku 99 militaarse iseloomuga mälestist, valdavas enamuses I ja II maailmasõja aegsed objektid.

Ka Tallinnas ja Harju maakonnas on kaitsealuste militaarobjektide võrgustik üsna tihe, ainuüksi Peeter Suure merekindluse hulka kuuluvaid objekte on kaitse all üle 60. Samas teistes maakondades ei ole kaitse all sisuliselt ühtegi 20. sajandist pärinevat militaarobjekti.

Militaarpärandi kaardistamisel on põhirõhk 20. sajandi arhitektuuril, kuid kõrvale ei jää ka mõned sellised objektid, mis pärinevad varasemast perioodist.

Muinsuskaitseamet ei ole militaarpärandi kaardistamisele tähtaega seadnud, kuid arvatavasti valmib esmane analüüs 2018. aasta lõpuks.

Margit Pulk sõnas, et praegu on raske prognoosida objektide arvu, mis kaitse alla võetakse. «Kaitse alla võtmine on võrdlemisi pikk protsess - kõigepealt koostatakse iga objekti kohta eksperdihinnang, seejärel peavad kaitse alla võtmise ettepanekud läbima kultuuriministeeriumi juures asuva muinsuskaitse nõukogu ja alles siis jõuab kaitse alla võtmise ettepanek kultuuriministril lauale alla kirjutamiseks,» selgitas ta.

Tagasi üles