Tallinnas sai kaks last gaasiboilerist vingumürgituse
Täiendatud! Amet nimetab põhjusi, miks sellised õnnetused juhtuvad!

Tallinnas Kopli tänaval sai eile õhtul kaks last gaasiboilerist vingumürgituse, kiirabi toimetas nad haiglasse.

Häirekeskus sai eile õhtul kell 21.33 teate, et Põhja-Tallinnas Kopli tänaval on kortermaja ühes korteris hakanud tavapärase õhtuse vanniskäigu ajal halb 1,8-aastasel ja 4,7-aastasel lapsel. Väiksem laps hakkas kaotama teadvust, teatas Põhja päästekeskus.

Korteris kasutatakse vannivee soojendamiseks gaasiveesoojendit. Pereema kutsus koheselt kiirabi ja päästjad ning avas korteri aknad. Lapsed viidi lastehaiglasse kontrolli, kus neil tuvastati vingumürgitus. Lapsed jäeti ööseks haiglasse jälgimisele. Tallinna lastehaigla tohtrite sõnul on mõlema lapse seisund stabiilne ja nende elu ohus ei ole.

Põhja-Tallinnas on olnud selle aasta jooksul mitu lastega juhtunud ülirasket õnnetust, mis on saanud alguse gaasiveesoojendi kasutamisest. Tegelikult on väikeste laste vannitamine mitmest küljest ohtlik tegevus, mille käigus ei tohi neid jätta järelevalveta.

Kui kodus on gaasiveesoojendi, soovitab päästekeskus kindlasti soetada elamisse õhu vingugaasi (CO) taset mõõtev vinguandur. Kui kodus on gaasiveesoojendi ning pärast vannis või duši all käimist tekib uimasus ja iiveldus, tuleb kindlasti gaasiseadmed üle kontrollida selleks volitatud gaasiseadmete eksperdil. Kuna vingugaas on lõhnatu, värvitu ja maitsetu, on ta äärmiselt ohtlik ja võib inimese tappa või põhjustada tõsiseid tervisekahjustusi.

TJA algatas menetluse

Tehnilise järelevalve amet (TJA) algatas menetluse uurimaks, mis põhjusel said eile õhtul kaks last gaasiboilerist vingumürgituse. Amet kontrollib nii konkreetse korteri gaasiseadet kui ka kõiki teisi selle kortermaja gaasiseadmeid ning nendega seotud tehnosüsteeme.

Varasemate sarnaste juhtumite uurimised TJA poolt on näidanud, et kodutarbija gaasiseadmetega seotud õnnetuste peamiseks põhjuseks on omavolilised ehitus- ja seadmete ümberpaigaldustööd ilma spetsialiste kaasamata ehk ruumide planeeringut ning tehnosüsteeme on valesti muudetud.

Menetluste käigus on varem tuvastatud, et:

  • Elamu renoveerimisel uute akende paigaldamise ja fassaadi renoveerimise käigus on korteri õhuvahetus halvenenud. Samuti pole ruumi, kuhu on gaasiveesoojendi paigaldatud, suurus gaasiseadme ohutuks kasutamiseks piisav.
  • Ruumi seinas või ukses või selle all, kuhu gaasiveesoojendi on paigaldatud, puudub põlemisõhu juurdevoolu tagamiseks vajalik siirdõhu rest või ava.
  • Väljatõmbeventilaator köögis või vannitoas mõjutab korterisisest õhuvahetust.
  • Omavoliliselt ja nõudeid järgimata paigaldatakse gaasiveesoojendi põlemisgaaside väljajuhtimiseks mõeldud suitsutoru valesse lõõri. Võetakse kooskõlastamata kasutusele või suletakse teiste korterite kasutuses olevaid lõõre või ehitatakse ventilatsioonilõõr ja suitsulõõr kokku. Ühenduste teostamisel kasutatakse ka valesid materjale. 
  • Gaasiveesoojendi ohutusautomaatika ei ole töökorras ning gaasiseadmele ei ole teostatud hooldust.
  • Korterisisesele gaasipaigaldisele ei ole teostatud ettenähtud juhtudel auditit.
  • Igasuguse dokumentatsiooni puudumine korterisisese gaasipaigaldiste kohta: ehitusprojekt, auditi protokoll, dokumentatsioon hooldustöö ja lõõride puhastamise/kontrollimise kohta, gaasiseadmete kasutusjuhend.
  • Korterelamu ühisomandis olevaid lõõre (ventilatsiooni lõõrid, suitsugaaside väljajuhtimise lõõrid - toim) ei ole puhastatud ega kontrollitud.

Amet paneb koduste gaasiseadmete omanikele südamele, et gaasitöid ja sellega seotud ehitustöid ei tohi teha omavoliliselt, vaid selleks tuleb alati kaasata vastav spetsialist. Samuti tuleb kõik korterisisesed gaasiseadmega seotud tööd kooskõlastada korteriühistuga.

Korterisisese gaasipaigaldise (gaasitorustik koos gaasiseadmetega) nõuetele vastavuse eest vastutab iga gaasipaigaldise omanik ise. Kortermaja trepikodades oleva gaasitorustiku nõuetele vastavuse eest vastutab korteriühistu.

Järelevalve on jagatud kohaliku omavalitsuse ja riiklike järelevalveasutuste vahel selliselt, et kohaliku omavalitsuse ülesanne on ehitise või ehitamise nõuetele vastavuse kontrollimine, sealhulgas ehitise kasutamiseelse ohutuse kontrollimine, ning TJA ülesanne on kasutusjärgse ohutuse kontrollimine.

Tagasi üles
Back